Raisakotka nulleelarve mõistatus

Soojale p?evale j?rgnev ?? on uskumatult k?lm. Lill, kuueteistaastane paksuke plika, ei saa telgis kuidagi und. V?risedes kisub ta magamiskotti tihedamalt enda ?mber ja kuhjab selle peale k?ik soojemad riided. Ent ikka on k?lm.

T?drukul on k?lje all vaid ?huke kummimatt ja ?mber magamiskott, mis on m?eldud kasutamiseks –5 kuni +9 kraadi juures. See t?hendab, et alampiiril, viie k?lmakraadi juures, j??b inimene kotis veel ellu. Ent m?nus on olla ikkagi keskmise n?idu ehk viie plusskraadi juures.

Lill ?rkab iga natukese aja tagant, s?tib maha libisevaid riidet?kke, suigatab… ja ?rkab taas. M?ra summutamiseks pistis ta tropid k?rva, ent ka l?bi nende on kuulda naabrite jutuk?ma. Veidi kaugemalt kostab kakluseh??li. K?lm on.

Niimoodi vintskleb ta telgis kogu ??. Hommikupoole l?heb soojemaks, unistab Lill, siis ehk saan magada. Kella seitsme ajal ?rgates ongi juba p?ris m?nus. Kas ?nnestub veel puhata? Jah, m?ned napid tunnid. Siis k?tab p?ike telgi talumatult kuumaks.

Haigutades ronib Lill telgist v?lja. Tuleb osta paks alusmatt ja k?lmakindlam magamiskott, otsustab t?druk, muidu ma jahedat aega ?le ei ela. K?simus ei ole ju ?hes-kahes magamata ??s: n??dsest on Armun?ljaste festivali elu tema pidev eluviis. Nii et see v?iks olla v?imalikult mugav. Kaksk?mmend neli tundi ??p?evas.

V?hesest unest roidunud Lill longib s??git?nava poole. Ainuke tuttav n?gu, keda ta seal m?rkab, on Raisakotkas. Pikkades tumedates riietes mees on kuhjanud enda ette lauale hulga papptaldrikuid erinevas t?hjenemisastmes, m?nel vaid amps s??ki, teine peaaegu puutumata.

“Tahad ka?” pakub Raisakotkas t?issuisel m?minal.

Mees sirutab Lille poole taldriku, millel keerdub j?me vorstijupp, peal hangunud rasva nired. Lill k?verdab j?lestavalt suud ja raputab pead.

“Kuidas sa saad s??a toitu, mille v?hiv??rad on j?rele j?tnud?” p?lastab Lill.

“Mis siis sellest?” imestab Raisakotkas ja paljastab irvitades l?nkliku hambarea.

“Kas sa ei karda, et m?ni idioot on taldrikusse s?litanud v?i midagi niisugust?” uurib Lill.

“Ma vaatasin, et see tundub puhas kraam,” vastab mees. “Mida sa ?ldse vingud? K?ik Armun?ljased s??vad ju vahel j?relej?etud s??ki, kui raha pole.”

“Nojah, aga…” Lill otsib ?igeid s?nu, “teised ostavad ikka ise ka!”

“Las ostavad,” kehitab Raisakotkas ?ksk?ikselt ?lgu. “Minul ei ole selleks raha.”

“Aga…” Lill paneb suu kinni.

Mida siin enam ?elda? Jah, muidugi, Raisakotkal ei ole ju raha. Mitte kunagi. Mis pole ka ime, arvestades, et ta ei tee katsetki seda teenida. Eks raha napib teistelgi Armun?ljastel. Nende levinuim kokkuhoiunipp on smugeldada kontserdialadele sisse oma alkoholi, et mitte raisata kohapeal kallile joogile. Lisaks on nad tihti ??toidulised: kui festivalip?ev on l?ppemas, siis p??avad s??gikraami m??jad saada viimastest portsudest lahti eriti odava hinnaga. V?i annavad lausa tasuta. T?si, allahinnatud s??k, mida on hoitud tundide viisi pottides-pannides soojas, maitseb nagu… nojah. Aga keda see maitse ?isel ajal ikka nii v?ga huvitab?

Veidi raha on siiski vaja, kas v?i festivalipiletite ostmiseks. Seet?ttu teeb enamik Armun?ljaseid m?nev?rra t??d – vahetevahel ja v?ikestviisi, aga siiski. Kitarrist esineb pillim?nguga, kas siis otse festivalipaikade juures v?i l?hikonna linnade t?navanurkadel. Vahel on Kitarristile seltsiks ka hea lauluh??lega K?vamees koos oma kitarriga; v?i siis Geenius, kes t?mistab k?sitrummi. Rikkaks niimoodi ei saa, aga veidike m?nte ja paberraha koguneb kitarrikohvrisse ikka.

Teised Armun?ljased otsivad teenistust enamasti seal, kus nad nagunii kogu aeg on: festivalialadel. K?ige j?rjekindlamalt t??tab lesbipaar Elo ja Eha: neil on oma telk, kus nad laenutavad vesipiipe, mida saab patjadel lebades suitsetada. Sama telgi juures teevad nad soovijatele hennamaalinguid. Neil on t??tamiseks ka suurim motivatsioon: peale enda peavad nad hoolitsema v?ikese t?tre eest, kes vajab korralikku toitu ja riideid.

Vahel pakuvad vesipiibu-telgi juures m?ned Armun?ljased soovijatele massaa?i, eriti tundlikud k?ed on joogahuvilisel Maarjal. K?igi loominguliste alade peale andekas Geenius joonistab soovijatest poole-tunni-portreid. Kirjanik saab honorari siin-seal meedias ilmuvate artiklite eest. K?vamees ja teisedki mehed aitavad s??gija joogim??jatel tassida ?lleankruid ja muud raskemat kraami. Pea k?ik Armun?ljased korjavad t?hja taarat, seda vabalt maas vedelevat valuutat, mida on lihtne viia vastuv?tupunkti ning seej?rel konverteerida ?lleks, siidriks v?i portsjoniks k??slauguleibadeks.

Armun?ljased pole k?ll erilised t??sipelgad – ei, kaugel sellest! Ent Raisakotkas ei tee ?ldse midagi peale taarakoriluse. Mitte k?ige v?hematki.

“Kas sa oled kunagi t??ga raha teeninud?” uudishimutseb Lill.

Raisakotkas pistab rasvase vorstijupi korraga suhu. Ta m?lub ja m?lub, n?rib ja neelab, ?tlemata s?nagi. Vaikus venib nii pikale, et Lillele hakkab tunduma: mees on k?simuse koos vorstipudiga alla kugistanud. Aga ei.

“Ega ei m?leta k?ll,” ?tleb Raisakotkas selges?naliselt, neelates alla viimase ampsu. “Pole tarvis olnud.”

Lill p?rnitseb meest imestunult. Kuidas on v?imalik niimoodi elada? T?si, Raisakotka eluviis on selline, et ta ei kuluta peaaegu millelegi.

Eluase? Telk on tal olemas, kuigi ?sna m??rdunud ja r?baldunud.

S??k? Raisakotka men?? koosneb j??nustest, mida teised festivalik?lalised on taldrikutele j?tnud.

Suitsud? V?himagi k?hkluseta nuiab ta sigarette igalt suitsetajalt. Kui ei anta, k?sib mahvi. Kui ka mahvi ei anta, siis korjab priskemaid konisid ja t?mbab neid.

Alkohol? Lava ees f?nnide keskel h?pates norib Raisakotkas v?lja esimesed julguse-s??mud. Kui kerge sakk sees, siis edasised napsid haarab ta juba lennult. Enamasti peotujus inimesed ei pahanda, kui t?sirokkari olemisega mees haarab nende ?lle ja kallab kurku. Ikka arvatakse, et ju ajas segamini.

Aga festivalipiletid? Kuidas saab Raisakotkas nende jaoks raha?

Kas t?esti ainult taarat korjates? See on olnud hulk aega m?istatuseks k?igile Armun?ljastele.

M?istatus saab vastuse ?sna pea. V?gagi ootamatul moel.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.