Suuremast suurema algustähega Kunst
N?udlus hennamaalingute j?rele on sel p?ikeselisel festivalip?eval k?rgem kui kunagi varem. Lesbilised kaasad Elo ja Eha katavad soovijate nahapinda ruutmeetrite kaupa – v?i nii neile v?hemalt tundub –, ent j?rjekord aina kasvab.
“Nagu lohega v?itlemine, raiud ?he pea maha, kaks uut kasvab asemele,” muigab Elo.
Ta m?rkab eemal sihitult lonkivat Geeniust ja viipab kutsuvalt. Mees ei pane t?hele. Vesipiibutelgi k?rval oma kahe ema silma all m?ngiv plikatirts Eva lippab abivalmilt Geeniust kutsuma. See mees – nagu k?ik Armun?ljased h?sti teavad – saab tahtmise korral hakkama mistahes ?lesandega. Lihtsamaid hennamaalinguid, mida v?ib nahale kanda ?ablooni j?rgi, on Geenius varemgi teinud. Seegi kord sukeldub mees varmalt t??sse. Ent j?rjekorralohele kasvavad ?ha uued pead.
“Ma v?in aidata,” pakub ?ht?kki seltskonna k?rval seisatanud Maarja.
“Kas sa siis oskad?” imestavad Elo ja Eha nagu ?hest suust.
“Hennaga pole proovinud, aga k?ik tikandid mu riietel on enda tehtud,” s?nab Maarja. Mootorratta- ja joogaf?nnist neidise pehmeid pruune nahkr?ivaid kaunistab fantaasiak?llane tikand, kus ?kssarvikute ja teiste m?toloogiliste olendite ?mber p?imuvad lilled ja ornamendid.
“Selle tegin samuti ise,” lisab Maarja, paljastades parema ?la. N?htavale ilmub peopesasuurune t?toveering, kus sulavad kokku erinevad v?rvitoonid: roosad, oran?id ja punased. Mis on pildil? Vastus on muutlik, sest eri nurkade alt vaadates n?eb erinevat kujundit: lill, s?da… ehk veel midagi?
“Kui raske see hennaga t??tamine ikka on?” k?sib Maarja l?petuseks.
Elo, Eha ja Geenius silmitsevad Maarja ?lga ja riideid kaunistavaid keerukaid v?rvilisi mustreid. Ilus! T?epoolest ilus! Hennamaalijad vahetavad omavahel pilke ning j?uavad s?nagi vahetamata samale j?reldusele.
“Kes tahab tasuta pilti saada?” h?ikab Elo j?rjekorra poole. “See t?toveerija-t?druk teeb hennamaalingut esimest korda elus.”
Soovijaid on rohkem kui ?ks. Maarja valib v?lja j?ssaka nahktagis mehe, kes on kriitikameele tagataskusse joonud. Isegi kui tema elu esimene hennamaaling peaks eba?nnestuma, p?sib see peal ju vaid m?ne n?dala.
“Tee midagi… s?nget,” annab j?ssakas mees Maarjale vabad k?ed. “Eks vaata ise!”
Nii Maarja teebki. Alguses k?sib veel Elolt-Ehalt m?nd tehnilist nippi, ent midagi keerukat siin t?esti pole: hennapasta tuleb peene pintsliga lihtsalt nahale kanda. Seej?rel s??vib Maarja t?ielikult loomise lummusesse.
Minutid m??duvad. Geenius vorbib ?abloonide abil hierogl??fe ja muid pisikesi pilte, Elo ja Eha tegelevad n?udlikumate t??dega. V?ike Eva unustab end ?ksisilmi j?lgima Maarja tegevust.
“Valmis!” teatab Maarja l?puks lummusest ?rgates.
Ta astub sammukese tagasi, et l?pptulemust hinnata. Ka teised hennamaalijad katkestavad hetkeks t?? ja kogunevad tema selja taha.
Lohe! J?ssaka mehe ?lavarrelt on lendu t?usmas seitsmep?ine lohe, igal peal oma ilme ja iseloom. Lihaseliste jalgade k??nised on surutud s?gavale nahka, kust immitseb verd, mis tundub nii ehtne, et plikatirts Eva tunneb kiusatust seda katsuda, sirutabki juba k?e v?lja…
“?ra puutu,” l?kkab Elo lapse uudishimulikud s?rmed maalingust eemale, “ajad henna laiali.”
Rohkem ei ?tle keegi midagi. S?natult imetlevad nad Kunsti, suuremast suurema algust?hega, mis on s?ndinud siinsamas nende k?rval, festivaliplatsi melus.
Vaikuse katkestab v?ike Eva, kes hakkab plaksutama. Spontaanselt liituvad temaga k?ik teisedki, hennamaalijad ja j?rjekorras ootajad, viimasena ka lohekandja ise.
“T?nan, t?nan,” vigurdab purjus lohekandja publikule kummardades. “Teine kordki, kui ilma rahata saab. Ma l?hen n??d ?lle j?rele.”
“Las henna m?jub paar tundi, ?ra seda pastat enne maha kraabi!” h?ikab Elo lahkujale veel tagantj?rele.
Suuremast suurema algust?hega Kunst kaob ?llesabasse. Lummus hajub.
“Kas tema j?rgmine maaling on ka ilma rahata?” uurib roosade rastapatsidega teismeline plika, kelle pead ehib printsessikroon.
“Ei,” vastab Elo kindlalt, “see on tavalise hinnaga. ?lej?rgmine on t?en?oliselt juba poole kallim. Nii et kes soovib?”
Tahtjaid jagub, ent k?ige kiiremini reageerib krooniga plika. Ta viskub Maarja ette murule ja sikutab k?hu paljaks.
“Joonista mu naba ?mber natuke armastust,” palub plika.
Maarja s?veneb taas loomingusse, m?rkamata enda ?mber midagi muud. Ka mitte seda, kui ?ksisilmi on Geenius teda vaatama j??nud. Imetledes Maarja p?hendunud n?gu ja graatsilisi k?si, mille all s?nnib armastus – ei!, hoopis Armastus, suure kunstip?rase algust?hega! –, tundub Geeniusele, justkui n?eks ta ammust s?pra alles n??d esimest korda. Mees tunneb sisimas midagi liigahtavat. Senikogematut tunnet, millele ta ei oska ?iget nime anda.
Kas see ongi armastus?
Данный текст является ознакомительным фрагментом.