Beebi-benji

Kuigi… Kas laps mu k?hus on ikka Poisu oma, m?tiskleb Lill. Suure t?en?osusega jah!

T?si, oli ju veel ka see lihaseline p?ikesepruun surfar rannafestivalilt, mille nimi – ei poisi ega festivali oma – Lillele ei meenu. Samuti mitu s?gavat m?luauku, millest ?rgates ei v?inud p?ris kindel olla, kas m?ni kiimakott pole t?druku h?marolekut oma huvides ?ra kasutanud.

Mida ei m?leta, seda pole olnud, muigab Lill. Mida v?hem sa tead, seda lihtsam elu. Seega… Mida v?hem sa r??gid, seda lihtsam elu?

Nii ongi Lill vait. Ta r??gib k?ll k?igest muust, kuid mitte t?htsaimast: et ta ei ole enam oma kehas ?ksinda. Keegi Armun?ljastest ei m?rka midagi erilist Lille juures, kes lehvib ringi laiades mustades h?lstides. Isegi mitte Poisu, kes n?eb ka h?lstide alla: t?druku lopsakas keha ja pehme k?ht pole v?liselt kuigiv?rd muutunud. Kui menstruatsioon poleks ?ra j??nud, ei saaks Lill isegi aru, et midagi tema olekus on teisiti.

Siider ja sigaretid maitsevad rasedale t?drukule endiselt h?sti, kuid ta p??ab piiri pidada. Kui see laps juba tema k?hus kasvab, siis v?iks ta s?ndida tervena, mitte alkoholis ligunenud ajuga. Ainult kanepisuits ei istu Lillele enam ?ldse, isegi selle l?hn ajab iiveldama. Ning mida aeg edasi, seda v?hem on t?drukul v?hma, et kontserdilavade ees h?pata. Seega hoiab ta jalad paigal ja laseb vaid k?tel muusikale kaasa tantsida.

Mis saab lapsest p?rast tema s?ndi? Kuidas emana hakkama saada? Hariduseta, t??ta ja kindla elukohata, nagu ta on? Kas ?sja keskkooli l?petanud Poisu oleks valmis isaks saama? T?druk p??ab neile k?simustele mitte m?elda. Ah, l?heb nagu l?heb!

Lill vaikib oma saladusest p?evade, n?dalate ja kuude viisi. Kuni j?uab k?tte tema seitsmeteistk?mnes s?nnip?ev.

“Palju ?nne!” naeravad Armun?ljased, haarates Lille s?damlikku puntrakallistusse.

“Mine! V?ta meie kingitus vastu!” ergutab Poisu.

See kink on benji-h?pe.

T?stukiga sajakonna meetri k?rgusele, siis h?pe otse t?hjusesse, mitu sekundit vaba langemist ja surmahirm, kuni keha k?lge kinnitatud kummilint sind taas ?les rebib ning sa v?ngud maa ja taeva vahel ?ha kahaneva amplituudiga.

Julgust?kk, mida Lill on tahtnud proovida juba ammu.

Aga teha seda just n??d?

T?stukiplatvormil ?lespoole kerkides, benji-k?is keha k?lge kinnitatud, tunneb Lill k?hus kasvamas ?revust.

Ehk ma ei teegi seda h?pet, m?tleb Lill. S?idan lihtsalt ?les ja siis, k?ige k?rgemas punktis, hoopis h?ikan efektselt: “Ma olen rase!”

Jah, nii ma teengi, otsustab Lill.

T?stuk peatub.

Lill avab suu.

Laialt naeratav benji-korraldaja annab t?druku seljale tugeva m?ksu.

Lehvivate h?lstide keereldes langeb Lill alla, vaimustusest huilgavate Armun?ljaste poole, tundes p??rast hirmu. Mitte enda p?rast.

Kui veniv benji-k?is teda tagasi taevasse vibutab, tunneb Lill, et miski – ei, keegi! – tema sisemuses sai v?ga haiget.

Suu karjeks avatud, pendeldab Lill maa ja taeva vahel, tundes, nagu oleks kummilint pandud mitte tema k?lge, vaid l?bi tema, l?bi k?hu, l?bi v?ikese s?ndimata inimese. K?ikumine tundub l?putuna. “Eeiii!” r??gib Lill piinatult. “EEEEIIIII!”

Viimaks ometi saab see ?udus otsa. Lill j??b rohule lebama ning benji-korraldaja vallandab t?druku ?mbert k?it kinnitavad rakmed.

Ent juba on liiga hilja.

Maailm ei ole enam endine.

Lille sisemus on ?ksainus valuk?nkar.

Huilates l?henevad Armun?ljased vakatavad, n?hes Lille kannatavat n?gu. Poisu ja m?ned t?drukud k?kitavad lamaja ?mber, keegi haarab mobiiltelefoni, et helistada arstile; Raisakotkas s??stab selles suunas, kus n?gi seismas kiirabiautot. Auto on endisel kohal ning parameedikud lapivad l?hkise peaga rokimeest, kes on ?nnetult mootorrattaga kukkunud.

“Benji-h?pe!” k?histab Raisakotkas. “Ta ei saa t?usta!”

Armun?ljased tunnistavad tummalt, kuidas kohale rutanud parameedikud t?stavad Lille kanderaamile ja tassivad jooksujalu kiirabiautosse. Sedamaid kihutab auto sireeni huilates minema.

“Mis temaga ometi juhtus?” k?sib Poisu n?utult.

Keegi ei oska vastata.

“Ja just enne festivali peaesinejat!” t?hendab Kiibits.

Rokkarid vaatavad ?ksteisele otsa ja hakkavad liikuma kontserdilava poole. Mida targemat saaksidki nad praegu teha?

“Viige mind tagasi, enne kui peaesineja alustab!” n?uab l?hkise peaga rokimees, kes on koos Lillega surutud kiirabiautosse. Mees h?ppab p?sti ja p?rutab sidemetes peanupu vastu plekk-katust. “Ai!” Peast kinni hoides vajub ta uuesti istuma.

“Teeme haiglas igaks juhuks m?ned uuringud ja siis l?hedki tagasi,” lohutab parameedik. “Pole hullu, k?ik saab korda.”

“Midagi pole korras, selleks ajaks on peaesineja juba l?petanud,” viriseb rokimees nagu jonnakas laps, kelle suurim mure on j??da l?bustusest ilma.

Kas k?ik saab korda ka Lille ja tema k?hus kasvava lapsega?

Kanderaamil lebav t?druk ei suuda s?nagi ?elda, sest seesmine valuk?nkar on halvanud kogu ta keha, ka h??lepaelad.

Isegi m?elda on valus.

Ometi Lill m?tleb. Ei, palvetab, esimest korda elus.

Tema palve on ?ige lihtne:

Palun!

Данный текст является ознакомительным фрагментом.