Ülistuslaul raskele rokile

Klaarsinises taevas l??skav p?ike k?psetab halastamatult rahvast, kes on kogunenud ranna??rsele folgifestivalile. Merekaldale p?stitatud laval esinevad muusikud viskavad nalja: metallist kitarrid on nii kuumad, et nende peal v?iks muna praadida.

Festivaliala eraldab liivarannast vaid punane turvalint, mille juures higistab tumedas vormiriietuses nooruke turvamees. Pikkade varrukatega pluus ja pikad p?ksid t?mbavad p?ikesekiiri otsekui magnetiga. Turvamehe piinatud pilk on kiindunud k?mmekonna meetri kaugusele, kus paar piigat k?nnib merre, vesi p?rlendamas sihvakatel p?ikesepruunidel kehadel, mida katavad napid kuldsed bikiinikolmnurgad.

Kontserdipubliku seas on paljud mehed koorinud s?rgi maha, tuues n?htavale higist leemendavad seljad. Valged seljad. P?ikesest punaseks t?mbunud seljad. ?ksikud pruuniks p?evitunud seljad. Nahka ajavad seljad erinevas p?ikesep?letuse staadiumis: pruunil nahal rohked valged s??rid, heledal turjal suured valusroosad laigud, mis otsekui anuvad p?ikese eest varju. Kiitsakas selg, mille napile nahapinnale on mahtunud imekspandavalt palju punaseid p?letikulisi m?davistrikke, millest m?ni on rohuk?rrega katki kraabitud.

Viimane selg kuulub Kiibitsale, kes looskleb koos teiste Armun?ljastega m?nusalt murul. K?igi ihud on veel kahvatud, sest rannailma on seni olnud loetud p?evad. Vaid p?ikeses?ltlasest B?ndimagnetil on piimaga kohvi jume. Raisakotkas hoidub suure puu varju. Teda pole keegi n?inud ilma tumedate pikkade riieteta, olgu ilm kui tahes soe.

“Mina olen ?lirahul, et me vahelduseks siia folgile tulime,” s?nab Kirjanik, r??bates s??mu k?lma ?lut.

“Pole paha,” n?ustub K?vamees. “Mere??rne koht, m?nus ujumas k?ia, palju bikiinides tibisid. Muusika on muidugi lahja.”

“Ole n??d, siin on olnud t?itsa h?id b?nde. Kas v?i needsamad folkrokkarid, kes praegu m?ngivad,” vaidleb Kirjanik. “Muide, j?rgmisel n?dalal pidi siit saja kilomeetri kaugusel toimuma ?ks hea d??ssifestival…”

“Unusta ?ra! See t?hendab, et mine, kui tahad, aga ilma minuta!” ?gestub K?vamees, kargab p?sti ja hakkab edasi-tagasi k?ndides innustunult seletama: “Mina tahan rasket rokki! Tahan metal’it! Tahan muusikat, mis on elus! Ja ehtne! Saad aru?!

Mind ei huvita muusikakonservid. Ma pole mingi tibi, kes vahib, suu ammuli, kuidas edev nolk kribistab DJ-puldis vin??lplaate. Ka see pole mingi ?ige kontsert, kui keegi toksib plaadimuusikale k?sitrummi juurde. Ega elektroonilise muusika tudiludi, kui kiitsakad kutid n?pivad arvuteid, isegi ?ieti teadmata, mida nad teha tahavad. V?i r?ppimine, p?ksid rebadel nagu trellide taha pistetud neegril, kellelt politseinikud on p?ksirihma ?ra v?tnud, et ta ennast sellega ?les ei pooks. Ja kindlasti mitte d??ss, mille saatel keerutab kombekalt jalga vanem generatsioon, kelle hinge uuristavad pangalaenud samamoodi, nagu kaaries j?rab hammastesse auke. Ei, ei, ei!

Kontserdil tahan ma ennast t?iesti v?lja elada, h?pata ja karjuda. Ja ma tahan, et mu ?mber oleksid samasugused f?nnid, kes elavad muusikale kaasa. Mitte peenutsedes puusa n?ksutavad daamikesed v?i ?lesmukitud ahvid, kelle viimse kui detailini lihvitud v?limus karjub: “Vaadake mind!” Selliste eputiste t?helepanu pole mitte muusikal, vaid sellel, et kellegi tanksaabas ei riivaks nende l?ikivaid kingakesi.

Kui ma l?hen kontserdile, siis ma tahan, et see oleks hea ja aus raske rokk. Kaasakiskuv. Raevukas. Kirglik. Mina arvasin, et me k?ik m?tleme niimoodi?”

K?vamees m??dab pilguga Armun?ljaseid, kes n?usolevalt pomisevad.

“Ma olen sinuga ?ldiselt n?us, ?tleme, 95 protsendi ulatuses,” noogutab Kirjanik. “Kuid ei maksa ennast stiililiselt liiga piirata, et ainult raskemuusika ja k?ik. M?ni muu b?nd on ju ka nii hea, et tasub kuulata.”

“V?ga ?ige!” l??b kaasa B?ndimagnet, raputades uhket s?ravblondi juuksepahmakat. “Vaata, n?iteks mina ei viitsi kuulata selliseid… noh, mittepandavaid muusikuid. No ei kisu kaasa elama, kui laval ?gisevad ainult vanad rokipeerud, higi tilkumas m??da kortsus n?gusid. V?hemalt ?ks kena ja noor silmar??m v?iks ikka b?ndis olla! Aga mina ju ei hakka teile sellep?rast ?tlema, et kuulame ainult seksikaid b?nde.”

“Kuule, tibi, oled sa segi l?inud v?i?” imestab K?vamees, keerutades nimetiss?rme blondiini meelekohal. “Kas sa t?esti k?id kontserdil ainult sellep?rast, et muusikud sind m?rjaks ajaksid?”

“?tle enne, kas sul raha on?” k?sib B?ndimagnet vastu.

“Praegu ei ole, aga… Miks sa k?sid?” imestab K?vamees.

“No n?ed! Raha sul ei ole ja m?istust ka eriti mitte, aga ikka on sinuga koos tore olla, kallis s?ber,” naerab B?ndimagnet ja teeb K?vamehele pika pai. “Ja siis veel r??gitakse, et naised tahavad meestelt ainult raha! Tahavad muidugi – siis, kui mehel pole midagi muud pakkuda. Sama loogika kehtib ka pillimeeste puhul: kui muusika on keskp?rane, siis olgu v?hemalt v?limus pandav.

Kui muusik on t?eline talent, siis ei loe enam miski muu. ?ks Tuva kurgulaulja oli v?limuselt ?mmargune null, pisike t?se lamban?oga mehike, aga kui ta suu lahti tegi… Kui kuulsin tema laulus ?hekorraga kaht h??lt, k?rgem vibreerimas madalama kohal, siis sain aru, et t?eline anne on ikka ?le k?ige muu. Ja see kurgulaulja ei laulnud rokk-kontserdil.”

“See on ?ige, et anne on k?ige t?htsam,” noogutab K?vamees. “Aga ikkagi meeldib mulle, kui anne rokib!”

“See vaidlus ei l?pe teil kunagi,” t?hendab Maarja muiates. “L?hme parem ujuma!”

Jutt j??b soiku. Armun?ljased ajavad ennast p?sti ja longivad mere poole, pugedes punase turvalindi alt l?bi. Tumedas vormiriietuses higistav nooruke turvamees saadab neid igatseva pilguga.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.