Sõõmuke unustust?

Kellegi teise lapseootus on viimane asi, mille ?le muserdatud Lill suudaks praegu r??mu tunda. Ta pomiseb Maarjale m?ned masinlikud ?nnitluss?nad ja poeb telki, eraldades ennast lukut?mbega ?mbritsevast maailmast.

Lill lebab liikumatult, silmad suletud, lootes magama j??da. Uni ei tule. Selle asemel rabelevad peas m?tted, mis teevad haiget. Maarja beebiuudis osatab teravalt Lille seesmist t?hjust kohas, kus alles ?sja oli laps.

Lill lamab, teadmata kui kaua, kummalises seisundis une ja ?rkveloleku piirimail. V?ljastpoolt ?hukest telgiriiet kostev laagrimelu n?ib nii kauge ja v??ras, nagu toimuks see m?nes teises galaktikas. Seespool telgiriiet on ?hk kurbusest n?nda tiine, et Lillele tundub, justkui lebaks ta alasti ja kaitsetuna sipelgapesas, valusate m?tete pureda.

Kuidagi tuleks neist m?tetest vabaneda, m?tleb Lill, aga tal ei j?tku j?udu midagi ette v?tta. Masendus surub t?druku pikali, nagu oleks Maa k?lget?mbej?ud ?kitselt k?mnekordistunud. V?ikseimgi k?eliigutus oleks liiga suur pingutus. R??kimata sellest, et ta jaksaks lugeda. V?i muusikat kuulata. K?ige v?hem veel kellegagi suhelda. Ta lihtsalt lebab, tundes ennast nagu verele kistud valutomp, k?ikudes hulluksminemise piiril. Iga uus m?te lisab aina valu.

Unustust, anub Lill, unustust! Ent uni ei tule. M?tted ei kao. Mis oleks lahendus? Lilles tekib lausa f??siline kihk ennast t?is juua. M?istusekaotuseni. Unustuseni. Musta m?luauku…

Seni on m?luaugud olnud Lille jaoks karistus. “Ma ei oska juua,” oli ta oianud nii m?nelgi hommikul, ?rgates pohmellist l?hkuva peaga, mida seestpoolt k??nistavad m?tted v?imalikest ?istest lollustest. Seej?rel oli Lill tavaliselt m?nd aega ettevaatlikum ja pidas napsiga piiri.

Ent kaua sa ikka jaksad p?deda? Eriti kui k?ik su s?brad r??msalt pidutsevad? M?ni n?dal v?i kuu hiljem julges Lill taas uljamalt juua ning viiendal, k?mnendal v?i kahek?mnendal peo?htul juhtus taas nii, et m?nus sumin peas moondus j?rjekordseks m?luauguks.

N??d aga tunneb telgis lebav Lill, et seekord oleks m?luauk lausa ?nnistus, mitte karistus. K?ike seda, mis on viimastel p?evadel juhtunud, on talumiseks lihtsalt liiga palju! T?druk tuhnib seljakotis ja leiabki mustadeks p?evadeks k?rvale pandud varu, liitrise viinapudeli. Avamata. Puutumata. Lill kallutab pudelit, milles loksub l?bipaistev, pealtn?ha s??tult selge vedelik. S??muke unustust?

Lill paneb k?e pudelikorgile. Unustus on nii l?hedal! Aga… Ka k?ige pikem m?luauk saab ?kskord l?bi, annab ta endale aru. Ja siis saabub reaalsus. Lill p??ab kujutleda, milline v?iks olla m?luaugust ?rkamise reaalsus n??d, kui ta on HIV-positiivne? Koos s??mepiinadega, et ta v?is iseenda teadmata kedagi nakatada? Kartusega, et ta seksis m?ne pahaaimamatu mehega, unustades kondoomi? Hirmuga, et m?ni s?ber v?ib kanda surmahaigust? Tema p?rast!

Ei! Lill kaalub viinapudelit veel korra k?es ja viskab siis telgist v?lja. Ma ei joo enam tilkagi alkoholi, otsustab Lill. Mitte iial! Nii raske, kui see ka pole.

Samuti ei kasuta ma mingeid narkootikume! Noh, v?hemalt see pole mingi eriline ohverdus, muigab Lill m?rult. T?druk on vaid paar korda suitsetanud kanepit ja proovinud amfetamiinitabletti. Erilist muljet ei avaldanud kumbki.

Kaine pea ja kondoomid, nii saan ma edasi elada ?sna endist viisi, m?tleb Lill. Tal on k?ll v?ike hirm, milline on elu ilma harjumusp?rase napsitamiseta. Mismoodi peotuju t?sta? Kust leida julgust, et sulanduda v??rasse seltskonda? Millised on mehed, kui neid ilusaks ei joo?

Mis ei tapa, teeb tugevamaks, kordab Lill endale. M?te, et kaine peaga on olukord tema kontrolli all kogu aeg, ilma m?luaukudeta, laotub ?le t?druku v?sinud m?istuse nagu m?nus turvatunnet pakkuv tekk. Kauaoodatud uni v?tab Lille oma kaissu. Ta ei kuule enam, kuidas keegi koperdab telgist v?ljavisatud viinapudeli otsa ja r??msalt ohootab.

***

Valusate m?tete k??sis, konutab Lill telgis mitu p?eva, tundes ennast ?ha viletsamini. ?ks ja teine Armun?ljastest proovib temaga r??kida, ent Lill ei taha kedagi n?ha. Isegi mitte Poisut, kes peab endale mujal ??bimiskoha otsima.

“Lill, kas sa tead, mis kuu praegu on?” kostab ?hel p?eval telgiriide tagant Poisu h??l.

T?druk vaikib.

“Augusti viimased p?evad on k?es,” j?tkab poisilik h??l, millega ?hte komplekti kuuluvad lihaselised k?ed, imesinised silmad ja lokki keerduvad juuksed panid Lille kunagi ihast v?risema.

Kunagi?! Nende armulugu algas ju alles m?ne kuu eest.

“Meil oli koos v?ga tore, aga…” j?tkab poisih??l. “Lill, kas sa ikka kuuled mind? ?tle midagi!”

“Kuulen,” ?tleb Lill t?iesti tuimalt. Ta juba aimab, mida Poisu kavatseb ?elda, ega hooli sellest karvav?rdki. Las minna k?ik!

“Ma n?en, et sul on praegu raske aeg, aga…” seletab poisih??l, milles aimub vabandav noot, “sa ei lase ju nagunii ennast lohutada. Ja mul algab homme ?likool. M?letad, ma k?isin suvel sisseastumiseksameid tegemas?”

“Jah,” vastab Lill.

“?hes?naga, ma pean n??d Armun?ljaste festivalilt lahkuma,” j?tkab poisih??l. “Loodan, et sa saad minust ?igesti aru. Me n?eme ju kindlasti veel, eks! ?ra m?tle, et sa olid minu jaoks lihtsalt suvearmastus.”

“Jah,” ?tleb Lill, m?eldes, et t?psemat kokkuv?tet nende kahe suhte kohta polegi v?imalik teha. Suvearmastus, seda see on. ?ieti – oli. Suvi saab ju kohe l?bi. Seega ka armastus.

“Ma tahaksin telgist oma asjad v?tta,” j?tkab Poisu.

“Jah,” s?nab t?druk, tundes, kuidas h??l muutub k?hedaks.

Eksisin, taipab Lill, ma ei olegi nii l?binisti tuim, et Poisu lahkumine ei teeks mulle haiget. Teeb, ja kuidas veel! T?druk t?mbub ?hte telginurka, kuni Poisu oma v?hesed asjad kotti loobib. Ujumisp?ksid, k?ter?tik ja vahetuss?rk – niisugune oli Poisu kerge musta seljakoti kogu sisu, kui ta Lille ellu astus. Ega tal praegugi suurt rohkemat ole, ehk vaid m?ned plaadid ja riided.

“Ma siis l?ksin,” ?tleb Poisu, pikkade ripsmetega vasikasilmad veidi niisked, ja mutsatab t?druku p?sele kohmakav?itu suudluse. “Helistame teineteisele, eks!”

“Jah,” valetab Lill.

Данный текст является ознакомительным фрагментом.