Hippokratese jüngrite halvad uudised

Palun!

See on ainus m?te, ainus palve, mis mahub p?he kanderaamil valu k?es k?garduvale Lillele.

M?tete paigalseisu ei sega seegi, et t?druku keha on pidevas liikumises: valged kitlid t?stavad teda kanderaamilt voodisse, ?he aparaadi juurest teise alla.

“Kas sa tahtsid aborti esile kutsuda?” k?sib l?ikavalt terav naiseh??l. Kondised s?rmed raputavad Lille ?last. “Kas sa l?ksid sellep?rast benji-h?pet tegema, ise mitmendat kuud rase?”

Palun!

Kogu j?udu kokku v?ttes raputab Lill pead.

Palun!

“Ei, ma…” pressib ta s?nu l?bi valu, “tahan seda last. Palun!”

Palun!

“N??d on hilja paluda,” kriibib terav h??l Lille hinge, “enne oleksid pidanud m?tlema. Enne!”

“Operatsiooniruum on valmis,” kostab taamalt vanaemalikult lahke h??l ning kanderaam Lille kehaga l?heb liikvele.

Palun! on Lille viimane m?te enne kustumist narkoosiunne.

Narkoosist toibudes tunneb Lill kummalist t?hjust. Silmi avades n?eb ta esimese asjana v?ikest valget tabletti, mis lebab hoolitsetud neiuk?e peopesal. Ere valgus teeb haiget, nii et Lill pigistab silmad taas kinni.

“Neelake!” k?lab mahe palve.

Hoolitsetud k?si l?hendab Lille huultele esmalt tableti ja siis veeklaasi. Kuulekalt v?tab Lill tableti ja p??ab vett peale lonksata, kuid ?ks teine k?si rabab klaasi ta huulilt.

“S?lita tablett v?lja!” k?sib vanaemalik h??l. “Nii, tubli! V?ga hea, et sa seda katki ei n?rinud. Palun vabandust!”

Lill kuuleb, kuidas kaks paari samme astuvad tema voodi juurest pisut eemale.

“Hull t?druk, mida sa teed!” pahandab vanaemalik h??l poolsosinal. “Valuvaigistit tuli anda mehele k?rvalpalatis. Mitte temale! P?rast operatsiooni ei tohi juua, tal l?igati just loode k?hust v?lja.”

“Mida?” Lillele tundub, et huultelt pudenenud s?na kukub tema sisemuses haigutavasse ??vastavasse t?hjusesse. “Keda l?igati? Aga minu laps? Kas temaga on k?ik h?sti?”

“Ah, mina ei tea midagi, k?sige homme arsti k?est,” pobiseb vanaemalik h??l kohkunult ja Lill kuuleb kergeid samme eemale tippamas.

“?rge ?elge, et ma teile juua pakkusin!“ palub mahe h??leke ja ka teised sammud kaovad.

Lill j??b ?ksi kesk t?hjust.

Operatsioon? Ilmselt tehti see kellelegi teisele, kinnitab Lill endale, vajudes aegamisi unekuristikku. Ehk kellelegi k?rvalpalatis? Mina ?tlesin ju v?lus?na “palun”! Siis ei saa ju midagi halvasti minna?

Ega ju?

***

Varahommikul ?ratab Lille unest vanaaegne kraadiklaas, mille meditsiini?de talle pihku surub. Kraadimine on m??dap??smatu haiglarutiin, s?ltumata patsiendi haigusest. Justkui Hippokratese j?ngrite igahommikune rituaalne kombetalitus.

“Pange see kaenla alla,” s?nab ?de tervituse asemel ning lahkub palatist.

K?mmekond minutit hiljem, kui Lill on uuesti suigatanud, tuleb haigla?de tagasi.

“Palavikku ei ole,” nendib ta. Raputab siis elavh?bedasamba alla ning pistab kraadiklaasi kitlitaskusse.

Peagi tuhiseb palatisse salgake valgetes kitlites inimesi: k?ige ees keskealine naisarst, kelle kannul p?sivad noorukesed saatjad, t?en?oliselt tudengid.

“Nii-nii, hea uudis on see, et sul ei ole palavikku,” s?nab arst l?ikavalt terava h??lega, mille Lill eksimatult ?ra tunneb. Sama h??lt kuulis ta siis, kui teda s?idutati operatsiooniruumi. “Kahjuks on see ainus hea asi, mis mul on ?elda.”

“Tere hommikust,” ?tleb Lill r?hutatult viisakal toonil, lootes arstile n?nda meenutada, et eelk?ige on temagi inimene. Mitte pelgalt haigla ??s?rki pakendatud sobiliku kehatemperatuuriga organism.

“Oo, sa tunned ennast juba nii h?sti?” imestab arst. “V?ga tore!”

Arst istub taburetile Lille voodi k?rval, v?tab lamaja k?e oma pihkude vahele ja s?nab s?damlikult: “Tere hommikust!”

“Tehke k?mme minutit pausi,” viipab ta seej?rel kaaskonnale. “Me r??gime siin natuke nelja silma all.”

Lillel on hea meel, et kuuljaid k?rvu j??b v?hemaks. Julgemata ise midagi k?sida, vaatab ta arstile vaevatud pilguga otsa.

Ka arst vaikib, silmad t?sised ja kurvad.

“Mu laps?” iitsatab Lill viimaks, upitades end voodis istukile.

“Surnud,” vastab arst.

“Minu laps… on surnud,” kordab Lill, upitades end voodis istukile, kuulatades h?mmastusega nende s?nade k?la. M?istusega saab t?druk aru, et s?nad k?ivad tema kohta. Aga need k?lavad nii v??ralt, justkui r??giks arst kellestki teisest. “K?ik on l?bi. Ma ei saa enam kunagi lapsi.”

“?ra nii ?tle,” s?nab arst. “Sa oled veel v?ga noor. See v?imalus on sul olemas.”

“Mu laps on surnud,” kordab Lill uuesti.

“Jah,” vastab arst. “Kuigi m?nes m?ttes ehk ongi parem, et nii l?ks.”

Lill j??b arstile ?okeeritult otsa j?llitama.

“Kuidas te v?ite niimoodi ?elda?” protestib Lill, rebides oma k?e arsti pihkude vahelt. “Ainult sellep?rast, et ma olen noor ja et haigla ankeeti ei saanud m?rkida kindlat t??- ja elukohta. Ainult sellep?rast, et minu elu on festival!”

“Ei, mitte sellep?rast,” vastab arst pead raputades. “Ma m?tlesin seda, et kuna sa ei kasutanud raseduse ajal vastavaid ravimeid, siis oleks laps olnud HIV-positiivne. Nagu sina isegi.”

Данный текст является ознакомительным фрагментом.