Mis ei tapa, teeb tugevamaks?

S?ndimata lapse surm. Iseenda HIV-positiivsus. Keskhommikul haigla uksest v?lja astudes tunneb seitsmeteistaastane Lill ennast m??tmatult vanemana, kui ta oli m?ni p?ev tagasi sinna sattudes.

“Mis ei tapa, teeb tugevamaks,” kostab s?bralik h??l. Maarja!

Jah, tema see on, ootab mootorrattale n?jatudes haigla v?lisukse juures.

“Ja mis tapab, teeb surnuks,” kostab Lill s?ngelt, m?eldes lapsele, kes ei n?inud iial ilmavalgust.

“Teravmeelne ja teravkeelne nagu ikka,” s?nab motohipi Maarja, ulatades Lillele musta kiivri, millele on maalitud valged lilled. “See kiiver peaks sinu stiiliga sobima. L?ksime!”

Lill t?mbab kiivri p?he – stiilim?rkuse ?le nukralt muiates, sest praeguses hingeseisundis on v?limus talle t?iesti ?kspuha – ja s?tib end istuma motohipi selja taha sadulasse. ?ige ettevaatlikult, et mitte rebestada operatsioonihaava.

“Kuidas sa teadsid mulle vastu tulla?” k?sib Lill.

“Arhivaar ?tles, et sa saad t?na v?lja. Tema teab ju alati k?ike. ?ks meditsiini?de siin haiglas on vist tema sugulane,” seletab Maarja. Ta l??b tsiklile h??led sisse ja h?ikab ?le ?la: “Hoia k?vasti kinni!”

Sellega on jutt l?ppenud. Lillel on hea meel, et mootorrattaga s?ites ei saa arendada seltskondlikku vestlust. Lobisemine on viimane asi, mida ta praegu teha tahaks.

Mootorim?rina saatel kerib maanteelint ennast lahti, aeglaselt ja sujuvalt. Maarja s?idab ettevaatlikumalt kui kunagi varem, p??des v?ltida v?himatki p?rutamist, mis v?iks teha viga haiglast tulnud kaaslasele. Ent kui Lill v?tab s?idu l?pus kiivri peast, siis voolab tema suunurgast verenire.

“Mis juhtus?” k?sib Maarja kohkunult.

“Ah, ei midagi, hammustasin huulde,” s?nab Lill ja rehmab t?rjuvalt k?ega. J?ttes ?tlemata, et tegi seda meelega.

Ja korduvalt.

Ja kaua.

Lootes, et f??siline piin varjutab hingevalu, kas v?i natukene.

Aga ei, huule puremisest polnud v?himatki kasu.

V?i siiski oli? V?hemalt selles m?ttes, et katkine huul on hea ettek??ne hoida veel veidike aega suu kinni. K?ndida Maarja k?rval Armun?ljaste telkide poole, vaikides, veremaitse suus… Stopp! Oht!

?ht?kki l?bistab Lille iga ihurakku teadmine, et tema elu juhtivas valgusfooris on s?ttinud punane tuli. Ta on ohtlik! Mitte ainult HI-viiruse ohver, vaid ka potentsiaalne m?rvar.

Tema nakatunud veri kisendab kriiskavpunaselt: OHT! HOIA EEMALE! HIV!

Ja mitte ainult veri. Surmavalt ohtlikku HI-viirust kannavad edasi ka kehavedelikud, mis seksides erituvad. Naise tupemahlades leidub viirust k?ll v?hem kui mehe spermas, aga m?nev?rra siiski. Seega ei saa ta enam kunagi lasta m?nel ??kaaslasel enda vittu limpsida. Pahaaimamatu mees v?ib nakatuda.

Lill muigab nukralt. M?ne p?eva eest oleks keeleka-naudingust loobumine tundunud talle nagu maailma l?pp, pool seksim?nu ju kohe v?hem! Ent n??d, m?eldes k?igele muule HI-viirusega kaasnevale, tundub keelekast loobumine talle t?hine pisiasi. Sama t?htsusetu nagu see, et ?sjase benji-h?ppe k?rvaln?huna l?ks tal soeng sassi.

Kuidas selgitada Armun?ljastele enda sattumist haiglasse? S?ndimata lapse surm ja HIV-positiivsus – neist asjust ei r??gi ma kellelegi, otsustab Lill.

“Kuidas sa ennast tunned? Mis juhtus? Kas sa oled n??d terve?” haarab Kaja esimesena Lille oma kaisutusse ja puistab k?simustega ?le.

“Noh,” alustab Lill ohates, kuid taipab siis, et keegi Armun?ljastest ju ei teadnudki, et ta oli rase, seega… “Mul l?ks benji-h?ppe ajal k?hus midagi paigast ?ra. Arstid l?ikasid. Ongi k?ik. Ma ei taha sellest rohkem r??kida.”

S?na-s?nalt v?ttes ei valetanud Lill midagi. Lihtsalt j?ttis ?htteist ?tlemata. Keegi ei k?i talle peale. Kui ei taha r??kida, siis ei taha. Kas nii lihtne see selgitamine oligi? Lill on isegi pisut imestunud.

Armun?ljased j?tkavad igap?evaseid toimetusi. Lille k?rvale j??b ainult Maarja, kes on silman?htavalt ?hevil ja kibeleb s?dant puistama.

“R??gi siis,” v?tab Lill masinlikult sisse pihiema rolli, limpsates katkisest huulest immitsevat verd. Ohtlikku verd, mis kannab edasi n??disaegset katku.

S?ravi silmi k??nitab Maarja tema k?rva ??rde ja sosistab ?nnelikult: “Ma ootan vist last!”

Данный текст является ознакомительным фрагментом.