Tunnete prügimägi

“See oli mu elu parim seksikogemus,” pihib Kaja. “Tundidepikkune kirglik nauding. K?igepealt heitis ta mu k?rvale ja sosistas: “Ma olen nii sinu!” Ma l?ksin ainu?ksi nende s?nade peale m?rjaks. Olin teda nii v?ga igatsenud… Ja n??d oli ta siin, minu k?rval, ihkas ja tahtis mind. Lihtsalt haruldane, kuidas ?hekorraga olid olemas tunded ja suurep?rane f??siline vorm.

K?vamehe riist on nii pikk ja tugev… Ta pidas meeletult kaua vastu… Kui ta vahepeal orgasmi sai, siis limpsis mu vittu, kauakaua, nii et ma ?leni v?risesin… Ja siis tal j?lle seisis ja ta keppis mind uuesti, igas asendis, vahepeal ?rnu s?nu sosistades. Kui ma hommikupoole tema telgist lahkusin, siis vaatasin kella: m??dunud oli umbes kolm tundi. Saad aru, peaaegu kogu selle aja ta keppis mind! Fantastiline! K?ndisin p?rast kolm p?eva ringi nagu udus, ei suutnud millelegi muule m?elda, kogu kehas oli jumalik tunne.

Ma ei saa aru ainult sellest, miks K?vamees k?itub p?rast seda ??d nagu tavaliselt? S?bra kombel. Nagu meie vahel polekski midagi juhtunud. Kas see kire?? ei t?hendanudki talle midagi?

Ah, on nagu on. Mina ei hakka ennast kellelegi kaela riputama, sel poleks mingit m?tet. V?hemalt olen ma kogenud midagi t?eliselt fantastilist.”

Lehvivates mustades ?rpides Lill, kelle j?meda kaela ?mber ripub hulganisti kulinaid, kuulab ja noogutab, ?misedes kord vaimustunult, siis j?lle kaastundlikult. Nii, nagu ta on teinud seda lugematu hulk kordi. Olgugi kuueteistaastane Lill vanuse poolest s?pruskonna k?ige noorem, on ta sattunud Armun?ljaste festivalil omamoodi pihiema rolli. Mitte et see t?drukut ?llataks. Nii on see ju alati olnud.

Koolis pihtisid klassi?ed Lillele oma meeste- ja muidki muresid. N?iteks kehakaal. Nii m?nigi neiuke ei suutnud panna vastu ahvatlusele maiustada, kuigi tahtis kaalust alla v?tta. Neli-viis ?lekilo – h?h!, m?tles kolmekohalise kaalunumbriga Lill omaette, noogutades osav?tlikult kaasa endast poole k?hnema klassi?e dieedijutule.

Kodus oli samamoodi. Ema halas Lillele, et isa on m?ttetu joodikukalts, kellega koos ta elab ainult laste p?rast. Isa kurtis, et ema on laisk lits, ja kui neil lapsi ei oleks, siis oleks ta juba ammu otsinud uue naise. Vanem ?de kaebles, et ta vihkab nii ema kui ka isa ja eriti nende pidevaid t?lisid: kui nad koos elada ei oska, siis mingu lahku, endal parem ja lastel ka! ?hel erilise avameelsuse hetkel tunnistas ?de, et vihkab isegi Lille.

Veri on paksem kui vesi? Unustage ?ra, m?tleb Lill. Minusuguse t?druku soontes voolab hoopis seks, p?ike ja muusika!

Lill oli pihiema ka s?prade kambale, kellega ta kodulinnas m??da kontserte kondas ning hoovides ja garaa?ikatustel ?lut j?i. Ja ?le?ldse peaaegu k?igile, kellega ta l?hemalt suhtles. See lihtsalt l?ks nii.

See lihtsalt on nii.

Midagi Lille lahkes silmavaates ja turvalises pehmes kogus lausa kutsub tema ette laotama sisimasse kogunenud tundeid. M?nel t?dimushetkel n?ib Lillele, et ta on nagu tunnete pr?gim?gi, kuhu pihtijad laadivad maha oma saasta. Oleks siis v?hemalt, et ?heainsa korra! Ent m?ni inimene tuleb aina uuesti, tarides kaasa ?ht ja sedasama koormat tunneter?mpsu, milles tuhnida. Nii et vahel tunneb Lill kiusatust n?hvata: “L?peta inisemine, hakka elama!”

Ta ei ?tle kunagi nii, vaid kuulab k?iki pihtijaid rahumeelselt ja osav?tlikult. N??d siis ka Armun?ljaseid.

“Mul tiksub bioloogiline kell,” pihib kord purjus K?vamees, l??es h?belikult maha tavaliselt nii s?akad rohelised silmad. Ka tema! Isegi tema, haavamatu mees, Armun?ljaste kroonimata kuningas, legendaarne naistemurdja, tunnistab Lillele oma n?rku kohti.

“Sinul?” imestab kuueteistaastane Lill. “Mina m?tlesin, et see tunne tekib ainult naistel, kelle “parim enne” t?htaeg hakkab k?tte j?udma.”

“Jah, ma tahaksin isaks saada,” kinnitab kahek?mneneljane mees. “Aga milline naine tahaks minusugust?”

“Kullake, mida sa n??d r??gid!” jahmub Lill. “Selliseid naisi on nagu liiva mere ??res. Ma olengi imestanud, miks sul ei ole kindlat t?drukut.”

K?vamees vangutab nukralt pead ja vastab: “Ma ei saa sama t?drukuga ?le ?he korra seksida. ?ks ??, ja k?ik.”

“Mida?” jahmub Lill. T?druk pingutab m?lu ja vaidleb vastu: “Kuule, kullakene, mida sa jutustad! Isegi mina ja sina oleme v?hemalt kahel ??l seksinud. V?i noh, sel teisel korral oli tegelikult juba hommik k?es.”

“Oleme v?i?” j??b K?vamees imestunult kaaslast vaatama, t?psustades siis: “Ma tahtsin ?elda, et ma ei saa sama t?drukuga teadlikult mitu korda seksida. M?luaugus olles on teine asi, siis ma murran k?ike, mis liigub.”

“Ja mina juba lootsin, et…” itsitab Lill, ent hammustab sealsamas huulde. K?vamees v?ib seda valesti t?lgendada. Viimane asi, mida Lill tahaks teha, oleks naerda kellegi mure ?le. Enesega puntras K?vamees ?nneks ei m?rkagi t?druku kihistamist.

“Kullakene, aga potentsiprobleemidest saab ju t?nap?eval ?le,” sukeldub Lill n??d meesk?simusse t?ie t?sidusega. “On ju olemas viagra ja k?iksugused teised ravimid…”

“Asi pole potentsis,” l??b K?vamees k?ega. “Seda j?tkub mul rohkem kui k?ll. ?kskord vihmase ilmaga, kui polnud midagi targemat teha kui pihku peksta, l?in ma endal paugu lahti ?heksa korda j?rjest. Rohkem lihtsalt ei viitsinud.”

“Milles siis asi on?” imestab Lill.

“Tahtmises,” vastab K?vamees. “Mulle meeldib, kui elu on seiklus! Peod, muusika, kitarrim?ng, naised, reisimine, mootorratastega kihutamine ja nii edasi. Kui asi kisub rutiiniks, nagu teistkordne kohtumine ?he ja sama naisega, siis mul huvi kaob.”

Lill noogutab, oskamata enam midagi soovitada. Ega K?vamees seda ootagi. Vahel aitab m?tteid klaarida juba see, kui valada need s?nadesse.

Peamiselt tahavad Lillele pihtida siiski t?drukud, kelle jutuhimu on suurem kui meestel. Kord ?hkab B?ndimagnet mehe j?rele, kellega koos k?is kuuvalgel tutvumis??l meres alasti ujumas, ?listades taevani romantilist ?hkkonda ja mehe kaunidust. T?si, kui Lill n?eb innukat ?hkajat hiljem k?sik?es ?sna tavalise prillidega kutiga, siis paneb teda muigama B?ndimagneti erutatud sosin: “Tema ongi see mees, kellega me ??sel ujusime.” Ent Lill m?istab s?brannat t?iesti. Armumiseks v?ib piisata palju v?hemast kui kuuvalguse kuma prinkidel tuharatel.

Viimasel ajal on Kaja see, kes tahab aina r??kida ja r??kida. Ta pihib pisikesi r?paseid saladusi, mis on j??nud hinge kriipima tema eelmisest, kontori- ja koduhiirekese elust. Samuti praeguse elu seiklusi, mis on Kaja meelest hullup??rane orgia. Lille meelest on teine k?ll ?sna vagur rokihiireke. Paar ?lut ja m?ni mees pole ju midagi m?rkimisv??rset?! Ent milleks teist oma hinnangutega solvata? Lill parem noogutab Kajaga kaasa. Pealegi on Kaja hoolsal hiirekese-loomusel ka h?id k?lgi: n?iteks v?ib temalt alati k?sida taskur?tikuid ja kondoome.

L?hedaste inimeste hulgas on vaid ?ks erand, kes ei tule t?drukule pihtima.

Kuueteistaastase Lille esimene suur armastus.

Poisu.

Imesiniste vasikasilmadega Poisu, kes tegi tutvumis??l Lillele kaks tundi jalamassaa?i, nii et t?druk lausa v?rises ihast.

Poisu, kes v?ttis p?rast tormilist seksi Lille k?vasti sooja kaissu.

Poisu, kes j?rgmisel hommikul ?rgates ei kadunud kohkunult telgist ega roninud ka esimese asjana Lillele peale, riist vinnas – t?druku ??kaaslaste kaks peamist k?itumisviisi –, vaid kes hoopis naeratas ja haaras Lille veel k?vemini kaissu.

Poisu, kelle juures on peaaegu k?ik oivaline. Ka seks on oo-kuisuurep?rane.

Poisu, kes j?i tutvumis??st saati elama Lille telki, nii et neist sai Armun?ljaste s?pruskonna hulgas esimene kindel paar.

Poisu, kes ei r??gi Lillele mitte midagi. V?i noh, loomulikult nad suhtlevad omavahel, vahetavad festivalimuljeid ning arutavad olmeasju nagu s??gi ja joogi hankimine, telgi ?lespanek ja mahav?tmine ning muu s?herdune sekeldamine.

Aga.

Aga nad ei r??gi p?ris asjadest.

Poisu varasem elu, praegused m?tted, tunded Lille vastu, tulevikuplaanid – t?druk ei tea neist mitte kui midagi.

Iga kord, kui Lill k?sib Poisult midagi p?ris asjade kohta, on vastuseks ikka vaid naeratus. V?i suudlus. V?i massaa?. V?i seks.

Nii et Lill on loobunud t?siste juttude ?rgitamisest. Ent viimastel p?evadel kripeldab tal meelel ja keelel ?ks v?gagi p?ris jutt.

Kas ?elda Poisule, et Lill ootab temalt last?

Данный текст является ознакомительным фрагментом.