Algul oli sõna

Armun?ljased.

Niisuguse nime see hullup??rane muusikaf?nnide kamp endale valib.

?igupoolest pakub K?vamees esmalt v?lja nime Nikun?ljased, ent s?pruskonna naised vaidlevad sellele ?gedalt vastu. K?vamees omakorda lepib ootamatult ruttu naiste pakutud Armun?ljaste nimega.

“Mida iganes,” naerab K?vamees, pikk ja ?lakas, rohelised silmad ulakalt s?tendamas, “kui see nimi aitab paremini naisi rajalt maha v?tta, siis minugipoolest.”

Nende s?nade kinnituseks t?mbab K?vamees p?ksiluku lahti, kougib v?lja oma kalleima aarde – meheriist on muljetavaldavat pikk ja k?va – ja p?rutab sellega vastu igerikku lauatenniselauda. “Armun?ljased… – esimest korda!”

K?ik naeravad.

“Armun?ljased… – teist korda!” langeb K?vamehe riist nagu oksjonihaamer vastu lauda, mille kipakad jalad tudisevad. “V?i on kellelgi m?ni muu m?te?”

Mees vaatab k?sivalt ruumis ringi. S?pruskond looskleb mattidel ?he kooli spordivahendite laos, mille v?ti neil ?nnestus kellegi tuttava tuttava kaudu saada. L?bi ?hu keerlevad vaid m?ned suitsujoomed s?rmede vahel ripnevatest sigarettidest, kuid mitte ?htegi uut nimevarianti.

“Armun?ljased… – kolmandat korda!” k?matab K?vamehe riist vastu igerikku lauda. “Nimi on olemas!”

Vaikse ohkega variseb laud kokku. Vallanduv maruline naerupahvak k?lab kui Armun?ljaste festivali avapauk. Jah, nii on nad n??d K?vamehe ?rgitusel otsustanud: aitab senisest elust! Elust, mille k?rgpunkte – muusika?ritusi – lahutab lai vegeteerimise m?dasoo, millel pole muud eesm?rki, kui l??a j?rgmise ?rituseni j??v aeg kuidagimoodi surnuks.

See elu on n??d l?bi. J??davalt!

N??dsest kestab festival kogu nende elu: Armun?ljaste festival.

Elu, mis kulgeb ?helt festivalilt teisele.

Elu, mis on festival, mis on nemad.

“Alati toimub kusagil m?ni muusika?ritus, a-la-ti!” kinnitab K?vamees, rohelised silmad peas p?lemas, k?ndides tegutsemisahnelt edasi-tagasi. “Kui me ei saa ise ?ritusele kohale minna, siis tuleb festival korraldada seal, kus me parajasti oleme. Meie oleme Armun?ljaste festival! Me oleme festival, aga festival on suurem kui meie.”

Kes need “meie” on? Arhivaar sikutab l?ua otsas turritavat kitsehabemetuusti, mis hoolimata mitmeaastasest kasvatamisest on ?sna l?hike ja kidur, ja vaatab ruumis ringi. Esmalt loendab ta mehi.

?ks – K?vamees, Armun?ljaste festivali kroonimata kuningas. Pikk ja laia?lgne, v?lkuvate silmade ja pidurdamatu energiaga. Tema on see, kelle kitarri ?mber koguneb ?htuti telklaagris l?bus seltskond. Hommikuti on K?vamees v?risev ussike. P?rmus maas. Pohmelliv?rinas. Tema patukahetsuslitaania k?lab ikka ?htmoodi: ma ei joo enam iialgi. Ent hommikust saab p?ev, p?evast ?htu – ja siis on ta juba piisavalt kosunud, et olla taas naistemagnet ja seltskonna hing.

Kaks ja kolm – k?rvuti istuvad lahutamatud vaidluskaaslased, kaks pilbask?hna noormeest, kelle intelligentsetesse n?ojoontesse on s??binud maailmavalu ja elu m?tte otsingud. Parempoolse mehe, Kirjaniku sirgele ninajuurele toetuvad v?ikesed ?mmargused prillid.

Vasakpoolse, Filosoofi nina on pisut kongus, pruunid rastapatsid k??ndimas poolde selga, l?ua otsas v?ike habe. Filosoof on hea kohaneja, kes tunneb ennast igal pool h?sti: kord loobib ta oma pikki rastapatse hevikontserdil, siis j?llegi laseb juustel lennelda folgifestivalil polkat karates.

Neli – l?heldane pruunisilmne Geenius, kelle h??dnimi t?histab mehe harukordset omadust, et tal ?nnestub k?ik, millele ta end vaid p?hendab. Muusika, maalikunst – ?ksk?ik mis! Kuni k?rsitu tegelane leiab uue huviala. Praegu sikutab Geenius seljast mootorratturi nahktagi – viimase hobi tunnist?he – ja viskab maas lebavale kitarrikastile.

Viis – kahemeetrine kiilaks aetud peaga Kitarrist urahtab pahuralt ning virutab nahktagi tagasi. Pill on ainus asi siin ilmas, millega Kitarrist nalja ei m?ista. Hellalt t?stab suur mees pillikasti eemale, seina ??rde.

Kuus – roostepunase peaga Kiibits, kelle kahvatuvalget nahka kirjavad rohked tedret?hnid. Niipalju, kui seda vaba nahapinda ?ldse n?ha on; suurt osa nolgi kontk?hnast kehast katavad t?toveeringud.

Seitse – laialt haigutades paljastab l?nkliku hambarea Raisakotkas, sitke ja sooniline mees kaua pesemata r?pases s?rgis.

Niisiis on koos Arhivaari endaga ruumis kaheksa meest. Enamik neist kahek?mnendate eluaastate keskpaigas: kes t?histanud 24., kes 25., kes 26. s?nnip?eva. Ainult Kiibitsa vistrikuline n?gu reedab halastamatult, et ta on napilt 18aastane, ?sja keskkooli l?petanud kutt. Ning Raisakotkas on teistest m?rgatavalt vanem, aga kuipalju just – viis aastat? k?mme? ehk isegi viisteist? –, on mehe eatuna tunduvast n?ost v?imatu v?lja lugeda.

K?ik mehed on staa?ikad rokkarid. Staa?ikus on m?istagi vaatepunkti k?simus, m?tiskleb Arhivaar, s?rmitsedes Metallica kontserdi k?epaela, mis keerdub tema vasaku k?e randme ?mber. Sarnaseid festivalide ja kontsertide k?epaelu on ta viimase kahe aasta ja kolme kuu jooksul – alates ajast, kui Arhivaar hakkas k?lastatud ?rituste kohta m?rkmeid tegema, millega ta kaaslastelt ka oma h??dnime p?lvis – eemaldanud k?e ?mbert t?pselt 28.

M?ni teine ei ole kogu elu jooksul k?inud nii paljudel muusika?ritustel kui mina paari aastaga, annab Arhivaar endale aru. Eelk?ige j??vad festivalimelust eemale t?drukud, kui neist saavad emad. Arhivaar saadab m?ttes ?husuudluse l?una suunas, oma endise kodulinna poole. Seal, ?hes linna??rses v?ikeses majas askeldab tema keskkooliaegne kallim. Kui palju lapsi sel naisel n??dseks oligi? Kaks? Ei, vist ikka kolm, ta alustas paljunemist varakult.

Paari p?eva eest oli Arhivaar m?rganud ?hes interneti suhtlusportaalis ekskallima fotot, mis j?i teda kummitama. Halvas m?ttes. Mees oleks tahtnud t?sta k?ed ja rebida maha ohtra rasvakihi, mille alla olid uppunud kunagi nii kaunid n?ojooned ja sire keha. Eh, naised-naised, mida te endaga teete?

Naisi on ka Armun?ljaste seas v?hem kui mehi, t?deb Arhivaar, aga igatahes on nad ilusad! Arhivaar libistab pilgu ?le spordivahendite laoruumi, loendades n??d naisi.

?heksa – hipilik Maarja, v??ni k??ndivate pruunide palmikutega. ?ko- ja joogahuviline neiu istub p?randal, jalad lootosistes, n?tked k?ed ?hku mustreid joonistamas. ?mbritsevat melu vaatab ta eemaloleval ilmel, n?ol leebelt m?istev muie. Ootamatu joon Maarja malbes loomuses on kirg mootorrattaga kihutada.

K?mme – kui Armun?ljased kannavad valdavalt tumedaid riideid, siis B?ndimagnet meenutab oma eredate r?ivastega kirevat p?evaliblikat, kes on eksikombel maandunud ??liblikate parve keskele. S?ravblond seksijumalanna k?listab naerukellukesi, ?lil?hikesed beiberoosad p?ksid paljastamas pikki sihvakaid jalgu. Kui keegi m?rkab jalgadest kaugemale vaadata, siis leiab ta naise lahke ja s?braliku loomuse. B?ndimagnet h?ljub ?htelugu ?ndsas armumise-eufoorias, ainult et selle tunde tekitajad vahelduvad kaleidoskoopilise kiirusega.

?ksteist ja kaksteist – ruumi nurka, eemale suuremast saginast ja tossavatest sigaretijuppidest on t?mbunud Elo ja Eha. V?liselt on nad sarnased nagu ?ed: ?htmoodi ronkmustade pikkade juustega, tumeda silmameigiga, ?iletiga mahaaetud kulmukarvade kohale joonistatud uued kriipspeened kulmujooned. M?lemad on r?ivastunud ?leni musta, gooti stiilis korsetid tihedalt kinni n??ritud, pitsseelikud maani sahisemas. Ent tegelikult pole nad hoopiski sugulased, vaid armastajad.

Kolmteist – lesbipaari k?rval matil magab kerrat?mbunult nende ?hine t?tar. Viieaastane Eva on k?inud suurema osa elust koos oma kahe emaga m??da muusika?ritusi ning harjunud magama igasuguse l?rmi keskel. N??dki nohiseb kleenuke t?drukutirts rahulikult, helepruunid salgud silmile langenud.

Keskeltl?bi on naised meestest m?ni aasta nooremad, kahek?mnendate eluaastate alguses. Muidugi kui mitte arvestada v?ikest Evat ja… mis selle plika nimi oligi? Arhivaar silmitseb ainsat v??rast n?gu Armun?ljaste keskel: r??sa n?oga paksuke ahmib p?rani silmi endasse ?mberringi toimuvat. Ahjaa, ta ?tles enda nimeks Lill, meenub Arhivaarile.

Huvitav, kuidas see plika ?ldse siia sattus? Ilmselt lohistas m?ni kutt – ehk Kiibits? – paksukese ??sel oma telki ja hommikul ei taibanud ta minema kaduda, oletab Arhivaar. Ah, vahet pole, keda ta ikka segab.

Niisiis: meid, Armun?ljaseid, on neliteist inimest, sealhulgas kaheksa meest, koos tundmatu plikaga kokku viis naist ning ?ks laps. Arhivaar talletab selle numbri mustakaanelisse m?rkmikku. Keegi v?iks ju ometi olla Armun?ljaste kroonikakirjutaja! Mitte et see peaks olema just tema. T?tt-?elda pole ta kuigi s?naosav, nii Kirjanikul kui ka Filosoofil sujub jutt hulga soravamalt. Ent nagu varasemad aastad on n?idanud, pole kellelgi teisel huvi j??dvustada kirjalikult nende seltskonna ringirokkimist. Seega, kui seda ei tee Arhivaar, nii h?sti v?i halvasti nagu suudab, siis ei tee seda mitte keegi.

“Kas keegi k??re tahab?” katkestab B?ndimagneti vali h?ige Arhivaari m?tisklused.

Blondiin on n?sinud katki eelmise p?eva kontserdi k?epaela ning pakub n??d lahkelt teistelegi tillukesi k??nek??re. Arhivaar hakkabki k?tt v?lja sirutama, ent laseb selle ?kkm?tte ajel taas rippu. Metallica kontserdi pael tema k?e ?mber on ju ajaloolise v??rtusega! Ikkagi tunnist?ht ?ritusest, mille j?rel algas Armun?ljaste festival.

?le?ldse, arendab mees p?he turgatanud ideed edasi, Armun?ljaste kroonika seisukohast on t?htis iga viimane kui k?lastatud muusika?ritus. Seega… Ma j?tan edaspidi alles k?ik k?epaelad, viimase kui ?he, otsustab Arhivaar. Milleks neid ?ra visata ning p?rast kirjutada m?rkmikku, et Armun?ljased k?isid sellel v?i teisel ?ritusel?

Liiati on k?epael m??tmatult palju rohkem kui ribake paela, plastikut v?i immutatud paberit. See on inimvajaduste kvintessents! Kui sa k?nnid festivalil ringi, siis ei olegi sul vaja muud kui k?epaela. See on sinu v?ti, millega saad telklasse ??bima; see on sinu isikutunnistus ja pilet, millega p??sed kontsertidele. K?epael on ka sinu maailmavaade, n?idates, mis sulle meeldib. Ainult maksta sellega ei saa, nii et raha tuleb kaasa v?tta. Ent k?ik muud funktsioonid on k?epaelal olemas!

Ja kui kontserdipaelad nagunii k?e ?mber j??vad, siis… oleks ju k?ige lihtsam teha m?rkmeid otse paeltele! Nii on juurdep??s kroonikale alati k?ep?rast, s?na k?ige otsesemas m?ttes. Vaat see on k?ll hea idee! Arhivaar on endaga t?eliselt rahul. Ta v?tab pastaka ning kribib Metallica kontserdi k?epaelale s?nad “Armun?ljaste festival” ja liikmete arvu “14”. M?tleb siis natuke ja lisab s?ndmuse ajaloolise t?htsuse puhul ka h??um?rgi: “14!”