Autosuvila idüll: gorilla ja naine

“Mu naine petab mind!” nutab Geenius, t?ugates jalaga eemale t?hja viinapudelit.

Ohtrad joobnu pisarad tiira-taarutavad ?le mehe n?o.

“See k?is k?ll k?hku,” t?hendab Kiibits. “Te olete ju Maarjaga koos elanud alles m?ne n?dala, vaheldumisi sinu telgis ja Maarja autosuvilas. Kellega ta sind siis petab?”

“Gorillaga!” oigab Geenius.

“Keh-heh-h?h,” k?histab Kiibits naerda, “lollid naljad sul, mees!”

“See ei ole nali,” raputab Geenius ?nnetult pead.

Pilk s?bra s?nkt?sisele n?ole veenab Kiibitsat, et teda ei ?ritata lollitada.

“T?siselt?” jahmub Kiibits. “Mismoodi siis? Isase gorillaga?

“Mina ei tea, mis soost see gorilla on, isane v?i emane! Mis vahet seal on?” viskab Geenius. “Mis sa p?rid nii palju? Anna mulle parem ?ks suits!”

“Sa ju j?tsid suitsetamise maha?” ei taipa Kiibits.

“Jah, j?tsin k?ll. Aga praegu ikkagi tahan!” n?uab Geenius jonnakalt.

Kiibitsa n?ol peegeldub tunnete duell: ihnsus heitleb uudishimuga. Viimane j??b peale.

T?rksalt sikutab Kiibits taskust l?mmis sigaretipaki ja sirutab Geeniuse poole, imestades: “Kuidas pole vahet, kas isane v?i emane? Kas sa ei tahagi siis teada, mida su naine teeb?”

“Ma ei hakka seda ometi pealt vaatama?!” oigab Geenius. V?risevate k?tega kisub mees suitsu ja viipab autosuvilate parkimisplatsi poole. “Nad on praegu seal. Maarja ei lasknud mind sisse. ?tles, et magagu ma ennast kuskil mujal kaineks, temal on vaja koos gorillaga maailma p??sta! Ja l?i ukse mu nina all kinni.”

“Praegu? Siinsamas?!” Kiibitsa silmad l?hevad suureks nagu t?llarattad ja l?ug hakkab suurest innust v?bisema. “Tead, ma l?hen vaatan ise!”

“Ei!” r??gatab Geenius ja laksab k?ega vastu p?lve, nii et sigaret pooleks murdub.

“Ma vaatan ainult korraks,” kiirustab Kiibits seletama. “P?rast r??gin sulle ka, mida ma n?gin.”

Geenius tuiutab kaaslast umbusklikul ilmel. Teades Kiibitsa lobedat keelt, v?ib arvata, et ta lobiseks n?htust k?igile Armun?ljastele, pannes poole veel juurde.

“Parem on t?de teada,” veenab Kiibits. “Ettekujutus v?ib olla palju hullem kui tegelikkus.”

Geenius p?rnitseb teist endiselt vaikides. Mehe tihedad kulmud l?henevad teineteisele ning nende vahele tekib m?tetest tiine korts.

“Tahad, v?ta veel ?ks suits!” teeb Kiibits esimest korda elus nii ohvrimeelse pakkumise.

Geenius, purjus ja m?tetega ametis, ei m?rkagi pakkumise erakordsust. V?tab suitsu vastu ja otsustab: “Hea k?ll, l?hme. Koos. Ma tahan oma silmaga n?ha, mis toimub.”

P?nevil Kiibits kergel-kiirel h?pakul ees, Geenius raskel vastutahtsi sammul tema kannul, l?bivad mehed sadakond meetrit, mis lahutab neid Maarja rohelisest autosuvilast. Viimased meetrid hiilib Kiibits k??rakil, et teda poleks aknast m?rgata, t?stab siis pilgu tasakesi ?le akna??re ja tardub paigale. Sammuke hiljem kohale j?udnud Geenius t?stab pea tema k?rvale ja tardub samuti.

Taevasinise karvase p?evatekiga kaetud voodil lebab valgeis r?ivais Maarja, kerrat?mbunult nagu v?ike valge pilvetups, ja… loeb. Mugavalt k?sip?sakil. Ihu?ksinda. ?le kogu autosuvila on laotunud nii m?nus lugemisrahu, et seda on peaaegu silmaga n?ha.

“Kus see kuradi gorilla siis on?” sosistab Kiibits ?rritunult.

Geenius kehitab n?utult ?lgu ja pakub: “Ehk l?ks pesema?”

Otsekui oleks ta meeste sosinat kuulnud, suleb Maarja raamatu ja asetab voodile. ??mustalt raamatukaanelt j?llitab vaatajate poole tillukeste kollaste silmadega tumepruun ahvin?gu.

“Daniel Quinn,” loeb Geenius poolih??li kaanelt autori nime ja j?tkab pealkirjaga, ””Ishmael. M?tte ja meele r?nnak”.”

“Noh, n??d sa v?hemalt tead, et see gorilla on isane,” sisistab Kiibits, h??l pritsimas tigedusem?rki. Tegemata enam katsetki ennast varjata, t?useb Kiibits p?sti ja k?nnib minema.

Kergendusest naerdes p?sib Geenius kaaslase k?rval: “K?ll ma olin ikka rumal! Armukadedus teeb t?esti lolliks. Gorillaga voodis, ei no t?epoolest! Kuidas sina sellist jama uskuma j?id?”

Kiibits pomiseb l?bi hammaste midagi arusaamatut ja lisab sammu, p??des teist kannult raputada. Ent see ei ?nnestu, sest kergendus on andnud Geeniuse jalgadele tiivad.

“Ole hea, anna mulle veel ?ks suits,” k?sib Geenius, ise n?ost s?rades.

“Osta endale ise! Ja ?ra k?nni mul sabas!” n?hvab Kiibits, tige nagu herilane. “Kuradi, kuradi, kuradi… Gorilla! Raisk, ma ?tlen!”

Geenius j??b seisma ja naeratab ?nnelikult. Elu on ilus. Maailm on ilus. K?ik inimesed on nii ilusad ja head. Kaasa arvatud kallis s?ber Kiibits, kes pakkus talle seltsi ?sjasel raskel hetkel.

“Pea meeles, et ma tahan neid kahte suitsu tagasi, mis ma sulle andsin!” h?ikab eemalduv Kiibits ?le ?la.

Geenius naeratab.