Filosoofiline vihmauss

P?ike on p?evselgelt lahkes tujus, hellitades leebete kiirtega inimmutukaid, kes sehkendavad P?ikeses?steemi kolmanda planeedi Eesti-nimelisel maat?kikesel. Ent v?hemalt kaks neist, k?hetud intelligendid, on mornis tujus nagu pilkane ??. Kirjanik ja Filosoof on vaielnud tundide viisi, j?udes l?puks ummikpunkti: mis t?htsust on ?le?ldse millelgi?

“Miks on kirjandust vaja? Miks on k?rgkultuuri vaja? “ k?sib Kirjanik retooriliselt.

Filosoof avab suu, ent Kirjanik vaigistab teda keelava ?estiga ja vastab ise: “Selleks, et iga?hel oleks v?imalus kogeda midagi enamat kui argip?ev. Midagi k?rgemat. Midagi suuremat. Isegi kui sa seda v?imalust ei kasuta, sa v?hemalt tead, et see on olemas. M?tlemisv?imelisem osa inimkonnast l?heks hulluks, kui see…” – Kirjanik viipab k?ega ?mberringi festivaliplatsi murul olesklevale ja jooke kurku kallavale rahvale – “olekski k?ik.”

“Jah, k?rgkultuur on iseasi, seda ma m?istan,” noogutab Filosoof. “Aga miks sina kirjutad?”

Kirjanik turtsatab pahuralt, l??b k?ega ja l?heb ?lut tooma.

?ksi j??nud Filosoof vajub kibedatesse eksistentsiaalsetesse m?tetesse.

Elule annab m?tte see, kui sa mitte ainult ei naudi maailma m?nusid, vaid annad ka omalt poolt midagi maailmale vastu.

Lood midagi uut.

Paraku olen ma ise selle loogika kohaselt t?iesti m?ttetu mees.

Ideed, kunst, raamatud, muusika – ma olen ainult v?tja, iman k?ike endasse nagu k?sn. Ainus, mis mind k?snast eristab, on see, et ma kogutud materjali ka anal??sin. Kuid on see siis eriline saavutus?

Isegi vihmauss t??tleb omal moel mulda, mida ta ?hest otsast sisse ahmib ja teisest v?lja puristab. Kahtlemata on tal kui mullakobestajal t?ita oma oluline roll elu ringk?igus. Ega vihmaussi v?imete puhul olegi midagi muud tahta.

Aga inimese puhul? Minu puhul? Kas sellest piisab, et ma olen nagu filosoofiline vihmauss, kes pritsib s?navahuga ?le k?rvu, mis kuuldekaugusesse satuvad? K?rvu, mis on kontsertide bassit?minast poolkurdid. K?rvu, mis on kanaliks aju juurde, mis loksub viinas v?i ?lles.

Kas see ongi kogu minu panus?

Paljud Armun?ljased on andnud maailmale ?le oma kingid, kuigi nad ei pruugi seda endale teadvustada. Kirjanik – ?ksk?ik, kui palju ma tema kallal keelt ei teritaks – suudab luua raamatuid. Kitarrist on andnud muusika. Geenius maalikunsti.

Ja mina?

Mida on minul anda?

Millised on minu v?imalused?

Mis eristab mind teistest filosoofilistest vihmaussidest, keda planeedi Maa vaimusf??ris vingerdab ringi m??ratu, otsatu, m??tmatu hulk?

Ehk vaid see, et mu elu ei kulge tavap?rases r?tmis: kool-kodu-pidu v?i t??-kodu-lapse lasteaiapidu, vaid ma olen osa Armun?ljaste festivalist.

Isek?simus, miks ma sel festivalil olen?

Miks me k?ik siin oleme?

Ehk ongi minu p?risosa uurida v?lja, mis on Armun?ljaste festivali m?te?

Ent kas see vastab ?htlasi k?simusele, mis on minu elu m?te?

Ja milleks see k?ik?

Miks?

Kerge tonks vastu k?sivart ?ratab Filosoofi m?tisklustest. Kirjanik on tagasi j?udnud, k?es kaks plasttopsi k?lma ?llega, mis soojal kevadp?eval tundub eriti ahvatlev. Filosoof ?mahtab t?nulikult, v?tab s?bra k?est joogi vastu ning r??pab esimese karge lonksu. Ah, kui hea! Filosoofilised k?simused peavad n??d natuke ootama. Muidu l?heb ?lu soojaks.