Kuidas Armunäljased kokku said?

Ujumisp?ksid, k?ter?tik ja vahetuss?rk – see on Poisu musta seljakoti kogu sisu. P?eval oli ju soe ja ta m?tles tulla muusikafestivalile vaid p?evaks-paariks.

“M?tlesin, et k?ll ma kuskile ikka ??bima saan,” seletab Poisu j?rgmisel hommikul Lillele. “Ja n?e, saingi.”

Poisu naeratab k?ikevallutavalt. Ta lebab selili t?druku telgis, lihaselised k?ed pea all risti, heledad lokid sassis, silmad kutsuvalt imesinised. Paarikesel on selja taga kirglik ?? ja napilt m?ni tund und. Hommikul ?rgates eeldas Lill, et k?ik l?heb nagu tavaliselt: poiss t?mbab p?ksid jalga ja kaob. Heal juhul annab h?vastij?tumusi ja koristab kasutatud kondoomid. Ent seekord on teisiti.

Hommikune seks tundub veel m?nusam kui ?ine ning p?rast seda j??b noormees telki lebasklema. Lill lamab veidi aega tema k?rval, ent alustab siis tavap?raseid hommikusi tegevusi. K?ib kiiresti du?ivagunis, mis on telklasse p?sti pandud. V?tab maha ??sel eemaldamata j??nud ja laiali l?inud meigi. V?rvib silmad. Poisu aina lebab.

Lill otsib telginurgast v?lja kilekoti s??gikraamiga: soojaks l?inud jogurt, veidi sulanud juust, must leib ja pudel leiget kraanivett. ?hist hommikus??ki jagades laseb Lill silmadel puhata poisi lihaselisel kehal, mida katavad vaid alusp?ksid. Ilus, ilus, ilus!

Ent ka p?rast hommikus??ki ei ole Poisu seda n?gu, et tahaks kuhugi minna.

“Kas sa massaa?i tahad?” pakub Lill.

Poisu keerab ennast k?huli, aeglaselt ja graatsiliselt nagu unine panter, ja toetab lauba k?tele. Lill voolib tema keha, mudib ja v??nab, klopib ja patsutab, l?petuseks silitab kergelt liblikas?rmedega ?le kogu keha. M?nust ?misev Poisu keerab end taas selili ja j??b edasi lebasklema, pikad jalad v?lja sirutatud.

Enam ei oska Lill mingit tegevust v?lja pakkuda. Tema hommikune repertuaar on ammendunud. Nii heidabki ta Poisu k?rvale ja nad lihtsalt on. Midagi tegemata, midagi r??kimata. Lihtsalt niisama. Kahekesi koos.

Lill tunneb, kuidas aegamisi sulab tema sees ?les ammune kramplik igatsus oma kallima j?rele ning ?le kogu keha valgub soe ?nnetunne. Just n??d ja praegu on tal oma poiss. ?ksk?ik, kui kaua see hetk veel kestab – igatahes on ta seda tundnud.

“Silmad on hinge peegel,” ?miseb Poisu Lillele k?rva sisse. “Peeglike-peeglike, luba mul endasse vaadata!”

Tavaliselt nii s?naka Lille ainus vastus on naeratus. ?nneliku inimese naeratus. T?druku silmadest vaatab Poisule vastu poisi enda tilluke n?gu.

“Oh, t?druk,” ?miseb Poisu, tundes korraga, et on armunud nagu… poisike.

Taevas l??skav p?ike k?tab telgi talumatult kuumaks, nii et m?ne aja p?rast kolib paarike telgi ette. Kuumusest ja teineteise l?hedusest rammestunult lebavad nad tihedalt kaisus.

Nagu tavaliselt, on Armun?ljased paigutanud telgid ringikujuliselt, j?ttes keskele vaba istumisplatsi. Et keegi v??ras sinna ei tr?giks, on s?pruskond eraldanud oma territooriumi n??riga, mis on kinnitatud telgivaiadega. P?ikesekiirtes k?mblevad sel vabal platsil ka mitmed Armun?ljaste t?drukud.

“Kas need k?ik on sinu s?brannad?” uurib Poisu vaikselt.

“Noh… jah, v?ib ka nii ?elda. Kuigi ma ei tunne neid veel h?sti,” k?hkleb Lill. “Me oleme k?ik koos Armun?ljaste festival”

“Mida see veel t?hendab?” imestab Poisu.

Lill ?ritab seletada. Ent mida rohkem t?druk r??gib, seda n?utumaks muutub Poisu n?gu.

“Kas Armun?ljaste nimi t?hendab seda, et k?ik kepivad k?igiga?” k?sib Poisu.

“Ei!” naerab Lill. “Ikka v?ib juhtuda ?hte koma teist, aga ?ldiselt on meil omavahel s?brasuhted.”

“Kuidas Armun?ljaste festivali rahvas ?ldse kokku sai?” huvitub Poisu.

“Ma ei tea,” vastab Lill valjemalt, saates k?siva pilgu t?drukute poole. “Ma ise sain nendega tuttavaks alles m?ne n?dala eest.”

“Mina ka ei tea,” haigutab B?ndimagnet, kelle sihvakat jumalannakeha katavad napid valged bikiinid. “Sattusin teistega kokku umbes kuu aega enne sind. ?hel kontserdil muidugi. Olin superheas tujus, h?ppasin rahvamassis lava ees, kuni mingi pikk t??p tuli mu vaadet varjama. See oli K?vamees. N?udsin ennast kukile, kuigi mul oli miniseelik seljas. Noh, eks ma olin ?sna purjus ka. Pealegi, kellele ei meeldi, see ?rgu vaadaku!”

Lill m??dab pilguga B?ndimagneti pikki jalgu, mida bikiinip?ksid heldelt paljastavad, ega oska ette kujutada inimest, kellele ei meeldiks neid vaadata.

“Aga teie?” k?sib Lill, p??rates k?siva pilgu lesbipaari poole.

Justkui oleks ta vajutanud n?htamatule nupule, hakkavad Elo ja Eha ?hekorraga valjusti l?kerdama – nagu naerukajakate duett.

“Meile l?i K?vamees v?ga usinalt k?lge ?hel festivalil umbes kuus aastat tagasi,” naerab Eha.

“Ta pidas meid kaksik?dedeks,” t?iendab Elo. “K?ll ta oli alles leilis! Tegi meile isegi m?ned joogid v?lja ja kiitis, kui vapustav paar me oleme. L?puks j?i K?vamees ise k?ige rohkem t?is ja kutsus meid oma telki puhkama. Poolel teel lobises v?lja, et oleks kangesti p?nev kaksik?dedega korraga seksida.”

“Ma siis ?tlesin, et esiteks – me pole mitte ?ed, vaid kallimad; teiseks – me oleme alaealised; ja kolmandaks – ?ks meist on rase. Nii et tal pole v?himatki lootust,” seletab Eha.

“K?vamees ehmatas selle jutu peale vist p?ris ?ra?” uudishimutseb Lill.

Naerukajakate duett trillerdab veel valjemini.

“Ah, ta oli nii purjus, et vahtis lihtsalt meile tuhmi pilguga otsa ja k?sis, kuidas saab ?ks naine teha teisele naisele lapse. Kukkus siis telki pikali ja hakkas norskama,” jutustab Elo naeruselt.

“Kuidas see lapsetegemine siis k?is?” p?rib Lill sama kergel naljatoonil. Ent nende s?nadega oleks ta justkui vajutanud teist n?htamatut nuppu, nii et lesbid t?sinevad hoobilt.

“See pole kellegi asi!” n?hvab Eha, lesbipaari pisut pikem ja ?gedama iseloomuga pool. “Kas keegi kutsus sind meie jalgu hoidma?”

“Vabandust,” kohmetub Lill. “Ma ei m?elnud midagi halba.”

“Ja-jaa, ?ra p?e,” rahustab Elo, lesbidest l?hem ja malbem. “Aga jah, tookord kuue aasta eest veeretasime K?vamehe lihtsalt telgi ?hte serva ja kolisime ??seks sisse. Tal oli p?ris suur telk. Meil endal ei olnud siis veel ?ieti midagi, ei telki ega magamiskotte.”

“M?tlesime, et ta on seltsiline ?heks ??ks, aga…” alustab Elo.

“… n??d oleme k?ik need aastad K?vamehe ja tema s?pradega erinevatel muusika?ritustel trehvanud,” j?tkab Eha poolelt lauselt. “Naistest me olimegi esimesed Armun?ljased. Meeste kohta k?sige Arhivaari k?est, tema teab k?ike algusest peale.”

“Hea m?te!” kuulutab B?ndimagnet. Ta h?ppab p?sti ja on m?ne kiire sammuga Arhivaari tumerohelise telgi k?rval. “Uu-uu, ?ratus!” h?ikab t?druk ja ??tsutab telki. Ei mingit vastust.

“Uu-uu!” huilgab B?ndimagnet veel k?vemini ja tuuseldab telgi kallal nagu tormi-iil. Vaikus.

“Kui k?vasti v?ib ?ks mees magada?” turtsub B?ndimagnet. “Tss, olge n??d k?ik tasa!”

Lapsikult itsitades sikutab B?ndimagnet kuppeltelgi m?lemad tugikaared v?lja, nii et see vajub kokku nagu tumeroheline m?tas. Vaikne m?tas, mis ei liigahtagi.

“Hommikust!” kostab Arhivaari reibas h??l hoopis t?druku selja tagant.

“Sa ei magagi?” imestab B?ndimagnet.

“Ei, ma k?isin jooksmas,” vastab Arhivaar ja m?rkab siis rohelist kangakuhja, mis alles ?sja oli tema peavari. “Mis juhtus? Miks sa mu telgi kokku lasid?”

“Eee… ma kogemata,” tunnistab B?ndimagnet.

“Kogemata?” imestab Arhivaar.

“Nojah, ma ajasin selle enda omaga segi,” puterdab B?ndimagnet.

“Kas t?esti?” s?nab Arhivaar irooniliselt, m??tes pilguga B?ndimagneti telki, mis on r??msalt roosa nagu pulgakomm.

“Anna andeks, ma tahtsin sind ainult ?les ?ratada,” vabandab B?ndimagnet. “Lillel on sulle huvitav k?simus.”

Arhivaar p??rdub k?sivalt Lille poole.

“Ma tahtsin lihtsalt teada, kuidas Armun?ljased kokku said?” p?rib Lill.

“Miks sellega nii kiire oli, et te mu telgi kokku lasite?” imestab Arhivaar.

“Ah, see oli lihtsalt m?ngu ilu p?rast,” naerab B?ndimagnet ja ?hutab: “R??gi n??d ometi!”

“Kui paned telgi uuesti ?les, siis r??gin,” n?ustub Arhivaar, silitades peopesaga l?ua otsas turritavat kitsehabemetuusti.

B?ndimagnet n?itab mehele keelt, aga asub siiski tumerohelist telki p?stitama.

“Paljud koolipoisid proovivad b?ndi teha, aga enamikul l?heb see tahtmine kiiresti ?le,” alustab Arhivaar. “Geeniusel ei l?inud. Ma elasin ?likooli ajal temaga samas ?hikatoas. Kogu aeg ta pl?nnis kitarri, ??sel ja p?eval! K?vamees elas meie k?rval ja r??kis vahel naljap?rast kaasa laulda, olgu siis meie toas v?i l?bi seina. Eks me k?ik pidutsesime ka p?ris k?vasti ja… ?hes?naga, meid visati ?hikast v?lja. ??risime siis kolme peale tudengikorteri vanas majalobudikus, mille ?mber oli m?nus suur aed.

K?lalisi k?is meil palju. Peamiselt ?li?pilased nagu Filosoof ja Kirjanik, kes vaidlesid juba siis kogu aeg omavahel. Suitsu tegime suvel aias ning talvel k??gis, nii et enamasti kogunes rahvas just sinna. ?hel hommikul koogutas k??gilaua taga Kitarrist, keda keegi ei tundnud. Ta ise ka ei m?letanud, kuidas ta meie poole oli sattunud. Lill, oled sa ?ldse kuulnud, kui fantastiliselt Kitarrist m?ngib?”

“Ei ole,” tunnistab Lill. “Geeniuse m?ngu ka mitte.”

“Ah, Geeniusel viskas kitarrim?ng ?le ja ta hakkas hoopis k?sitrumme m?ngima. Ja seej?rel maalima. Temal tuleb ju k?ik h?sti v?lja, sellep?rast ta ongi Geenius,” t?hendab Arhivaar. “Igatahes l?puks vaimustus Geenius mootorratastest ning mingi motomeeste pundiga sattus meie k??ki ka Maarja. Pidutsesime hommikuni ning koidikul kutsus Maarja viimased vaprad koos endaga aeda p?ikesetervitust tegema.”

“Misasja?” imestab Lill.

“P?ikesetervitus on joogaharjutus,” muigab p?evitav Maarja ennast n?tkelt sirutades. “Ma teen seda igal hommikul. Kui tahad, siis v?in sullegi ?petada.”

“?hes?naga, just nii lihtne see Armun?ljaste seltskonna kogunemine oligi,” l?petab Arhivaar. “?ks ?likoolilinn, ?ks k??k, palju noori inimesi ja hulgaliselt vaba aega. L?ksime kambakesi esimesele muusikafestivalile, siis j?rgmisele, siis tulid kolmas ja neljas… Nii see algas. M?ned inimesed on vahepeal lisandunud ja m?ned kadunud, aga Armun?ljaste festivali tuumik liigub aina edasi.”

“Aga Raisakotkas ja Kiibits? Kas neid tunnete samuti tudengiajast?” uurib Lill.

“Ei, nendega sattusime lihtsalt ?htepuhku festivalidel kokku,” vastab Arhivaar. “Kui n?ed viimaste telklaagrist lahkujate hulgas alati samu n?gusid, siis hakkad ikka suhtlema.”

“Palun, h?rra jutuvestja!” s?nab B?ndimagnet, osutades telgile, mille ta on vahepeal uuesti ?les s?ttinud. “V?ta t?? vastu!”

Arhivaar tunnistab pika pilguga oma musti sokke, mis on laotatud telgi katusele.

“Miks see sokin?itus vajalik on?” imestab Arhivaar.

“Selleks, et kogu ajalooline t?de p?evavalgele tuua!” naerab B?ndimagnet, vilgutades roosat keelt, mis on otsast terav nagu maialt vahukoort limpsival kassipojal.