Miks ja miks!?

J?rjekordsele rokkfestivalile kavatsevad Armun?ljased s?ita festivalibussiga, mis v?ljub Tallinna raudteejaama juurest parkimisplatsilt.

“Kuidas me ?ige koha ?les leiame?” muretseb Lill. “Parkimisplats on ju nii suur.”

“Usu mind, v?imatu oleks mitte leida,” muigab Maarja kogenult.

Nii ongi. Lill m?rkab kohe mustades riietes inimkobarat, mis on kogunenud murulapile parkimisplatsi serval. Palaval p?eval hoidub enamik rokkareid puude varju. Ainult B?ndimagnet ja m?ned teised t?drukud keeravad ninad p?ikese poole.

Kui buss ette s?idab, siis teevad Armun?ljased omavahel koost??d: m?ned h?ivavad esimesed pingiread kohe juhi taga, teised laadivad seljakotid ja ?llekastid pakiruumi k?ige viimastena, teiste asjade peale.

“Miks me tahapoole ei istu?” imestab Lill.

“Miks ja miks! P??a natuke oma peaga ka m?elda,” ?iendab Kiibits.

Lill pigistab solvunult suu kinni ja otsustab, et ei k?si edaspidi enam midagi.

Kohale j?udes lipsavad Armun?ljased bussist maha esimestena, haaravad pakiruumist oma kraami ning kiirustavad telklaagri sissep??su suunas. Seal vahetavad nad varakult valmis ostetud odavad piletid festivali ja telkla k?epaelte vastu. Infolauast lahkudes vaatab Lill selja taha: tuubil t?is festivalibussi rahvas on ?hekorraga kohale j?udnud ja moodustab pika j?rjekorra. Lill muigab kergelt: selge! T?nu l?bim?eldud tegutsemisele p??sesid Armun?ljased sabas seismisest.

Telkimiskoha valivad Armun?ljased laagrit ?mbritseva piirdeaia ??rde. Lille keelel kibeleb j?rjekordne “miks”, ent ta hoiab suu kinni. Esialgu on ainus silman?htav tulu asukohast see, et meestel on mugav ?llekaste ?le aia t?sta. L?bi v?rava ei lubanud turvamehed alkoholi sisse tassida, kuna reeglite j?rgi – hea nali k?ll! – valitseb telklas kuiv seadus.

Avakontserdile ei viitsi minna keegi peale Lille. Nii l?hebki t?druk ?ksinda, h?pates tee peal l?bi sinisest plastmassist v?litualetist. Kohe n?ha, et ?ritus on alles noor: kabiinis leidub tervelt kolm rulli paberit. Ent juba haiseb ja prill-laud on t?is kustud. Kabiin asub kallaku peal, nii et Lillele tundub – kohe kukub ta koos putkaga ?mber. Siia ma enam oma jalga ei t?sta, m?tleb t?druk, ja suundub kontserdiplatsi poole. Ta krimpsutab nina, m??dudes meestest, kes l?heduses p??sastesse kusevad, kuigi vabu tualette on piisavalt. ?iendaks nendega natuke? Ah, ei viitsi.

Lill k?nnib joonelt lava ette ja vaatab ?mberringi: tavaline rokipublik, seljas musta v?rvi riided, sekka m?ni ?raeksinud valge vares. ?htegi tuttavat ei paista. Festivali avab?ndi saatus pole just kerge: inimesi on lava ees h?redalt ning needki pole veel ?iget hoogu sisse saanud. Seda hoogsamalt loobivad pikki juukseid b?ndi kolm kitarristi. Olematut tukka viskab ka siilip?ine laulja, kes n?hib aeg-ajalt k?eseljaga vesist nina. Lill, kellel on samuti nohu, tunneb hetkeks kiusatust visata lavale paar pabertaskur?tikut. Tal on neid ju taskus terve pakk! Siiski ei s?anda ta seda teha.

K?ll aga viskab keegi lava??rele suitsukoni, mis j??bki sinna tossama, ?hendades suitsuniidi lavalt tupruva efektitossuga. Kui rokkfestivali esimene esinemine l?pule j?uab, siis p?lvivad artistid m?ne h?reda k?teplaksu ning rahvas valgub edasi teise lava juurde, kus peaks kohe alustama j?rgmine b?nd.

Lill lipsab korraks telklaagrisse ja n?eb: maastik on t?iesti muutunud, varasemaid orientiire varjavad vahepeal p?stitatud uued telgid. Ahaa, taipab ta, n??d on selge, miks Armun?ljased platseerusid just piirdeaia ??rde: kui mitte muudmoodi, siis m??da aeda k?ndides leiab igal juhul oma telgi ?les.

J?rgmisele kontserdile tulevad koos Lillega ka m?ned teised Armun?ljased. S?rgi maha visanud Kiibits on kleenuke nagu n??r, tema peenikestel k?sivartel pole ka t?helepanelikult uurides n?ha mingit m?rki musklitest. Sellegipoolest t?ukleb nolk uljalt lavaesises mosh’ijate ringis. Kui rastapatsidega emolaulja taustatantsijad viskavad lavalt alla T-s?rke, siis p??ab Kiibits ?he neist kinni ja t?mbab selga. S?rk j??b tema kondistele ?lgadele rippuma nagu riidepuule.

Ilm on ilus, rahvas s?bralik, ?lu k?lm ja b?ndid l?hevad p?eva edenedes aina paremaks. Kuueteistaastane Lill tunneb, et ei oska tahta elult midagi rohkemat. Kui, siis ehk ?hte poissi, kes tal ?mber ?lgade kinni hoiaks… Aga k?ll j?uab! P?ev on ju alles noor.

Kui j?rjekordne rokkb?nd laval lisalugu esitab, loobivad muusikud tukka sama hoogsalt kui f?nnid lava ees.

“Kuidas nad niimoodi m?ngida saavad?” imestab Lill.

“Neil on lood nii selged,” vastab K?vamees ?lgu kehitades.

Muusikud lahkuvad lavalt. Trummar viivitab teistest pisut kauem, et visata rahva sekka peot?is kontserdil kasutatud pulki.

“Miks ta trummipulgad ?ra viskab?” imestab Lill.

“Sellep?rast, et need kuluvad,” seletab K?vamees. K?rgele ?hku h?pates ?nnestub tal ?ks trummipulk k?tte saada. Puidust pulga keskel on s?gavad krammid. “Soolotrummi tagumisest,” selgitab mees, libistades s?rmega hellalt ?le krammide. “Kirjutan sellele markeriga b?ndi nime peale ja panen oma kogusse. Mul on juba Metallica, Rammsteini ja paljude v?hemtuntud b?ndide trummipulgad. Pluss m?ned medikad.”

“Mis need veel on?” imestab Lill.

“Medikas ehk mediaator on see v?ike kolmnurkne vidin, millega kitarri m?ngitakse,” seletab K?vamees kannatlikult.

“Kas siis need ka kuluvad?” imestab Lill naiivselt.

“Jah, need on tavaliselt plastmassist,” vastab K?vamees.

T?druk avab uueks k?simuseks suu, ent paneb selle taas kinni. Mul on festivalielu kohta veel nii palju “mikse”, et neid ei ole v?imalik ?hekorraga k?sida, m?istab Lill. Hoopis toredam on ise vastuseid avastada!