Geenius on armunud?!

Geenius ei usu oma k?rvu.

“Maarja, ?tle uuesti, kes sa enda meelest oled?” soovib mees, l?kates mootorratast m??da ?ksildast kitsukest metsavaheteed.

“Motohipi,” kordab Maarja rahulikult, t?ugates oma mootorratast. “Tagurpidi lugedes ipihotom. Inglise keeles…”

“Oota n??d,” katkestab teda Geenius, “ma kuulsin k?ll. Ma lihtsalt ei saa aru, mida see sinu meelest t?hendab?”

“N?iteks seda,” alustab Maarja, manades n?ole teeseldult t?sise ilme, “et kui minu mootorrattal saab bensiinipaak t?hjaks – nagu praegu juhtuski –, siis on see loomulik. Ma olen ju hipi, nii et natuke boheemlust on ootusp?rane. Kui aga sinu mootorrattal saab bensiin otsa – no n?iteks nagu praegu –, siis oled sa lihtsalt rumal. V?i kes sa enda meelest oledki?” Suutmata kauem t?siduse lainel p?sida, purskab t?druk laginal naerma.

“R??tel,” vastab Geenius. “T?eline r??tel, kes ei j?ta kaitsetut t?tarlast ?ksinda.”

“Kaitsetut? Ah, mine metsa!” naerab Maarja.

“Metsas me ju olemegi,” t?hendab Geenius. “Paari kilomeetri kaugusel l?himast tanklast. Pealegi ma usun, et minu mootorratta paagis on piisavalt k?tust, et sinnamaani v?lja vedada. Nii et kes siin rumal on?”

Maarja manab n?ole ma-ei-kuulnud-midagi-ilme ning tr?gib tsiklit edasi, rohkem s?nakestki lausumata. Kui vaikus on kestnud juba k?mmekond minutit, katkestab Geenius selle s?nadega: “Ma k?in korra vett laskmas.”

Ta j?tab tsikli maantee ??rde seisma ja k?nnib l?hima p??sa taha. Keha kergendades kuuleb ta, kuidas mootorratas, tema mootorratas k?ivitub ja minema s??stab… et peatuda napilt m?nesaja meetri p?rast.

Jooksujalu l?kkab Geenius edasi neiu mootorratast, kuni j?uab Maarjani. Neiu on heitnud puhkama pehmele samblale, k?sivarred mugavalt pea all risti, silmad vidukil.

“Ma tahtsin lihtsalt kontrollida, kas sinu ratta bensiinipaak on t?hi,” nendib ta rahulikult. “Nuta v?i naera, aga ongi, rohkem see ei liigu. J?relikult sa ikkagi oled…”

“… armunud,” l?petab Geenius lause.

Maarja silmad avanevad pirip?rani, et h?mmastus neisse ?ra mahuks.

Geenius on armunud?! ?helgi Armun?ljasel poleks tulnud p?he, et need kolm s?na v?ivad moodustada m?testatud lause. K?ik teavad, et Geenius suudab hakkama saada iga ?lesandega, mille ta vaid ette v?tab; kuid armastus pole kunagi kuulunud tema tahtmiste nimekirja.

Flirt – jah, enamasti.

Seks – jah, vahel.

Tunded – t?nan, ei.

Kuidas siis n??d…?

“Aga… alles ?leeile me ju r??kisime sinuga armumisest, m?letad?” imestab Maarja, t?ustes pehmel samblal istukile.

Neiu meenutab. Jah, see oli ?leeile, p?ev enne seda, kui Maarja tegi oma elu esimese hennamaalingu.

***

“See pole lihtsalt v?imalik, et sa ei ole kunagi olnud armunud!” imestas Maarja.

“V?ib-olla olen,” m??nis Geenius, “lasteaias k?imise aega ma p?ris t?pselt ei m?leta. Ehk siis?”

“R??gi ometi t?siselt!” pahandas Maarja.

“Ma ju r??gingi,” ?tles Geenius, p??rates t?druku poole silmad, mis – Maarja n?gi seda – k?nelesid puhast t?tt.

***

Alles ?leeile oli t?de selline.

Mis on vahepeal muutunud?

Kuidas saab Geeniuse t?nane t?de olla vastupidine?

“Mis siis juhtus?” k?sib Maarja.

“Sina,” vastab Geenius ?pris kohmetult.