Mõeldes nahkhiirele, pea alaspidi

Haa-haa-haaa!

Kaja tunneb, et muutub n?ost punaseks. Lesbipaar l?kerdab naerda, nii et pisarad silmis. Misp?rast k?ll? Ainult tema kobamisi esitatud t?toveerimispalve peale. Ise olid nad ju eile ?htul juureski, kui Kiibits…

“Kui sa tahad endale t?tokat ainult sellep?rast, et see totakas Kiibits sulle eile sellist juttu ajas, siis…” k??ksub Eha l?bi naeru. “Tule siia, kohe t?toveerin sulle otsaette, kes sa selline oled.”

“Kes siis?” pomiseb Kaja.

“Idioot!” naerab Eha.

“N??d hakkad sina ka mind veel solvama!” n?rdib Kaja.

“Keegi ei taha sind solvata,” t?iendab kallima juttu Elo, p?hkides silmist naerupisaraid. “Mina v?in ka aidata. Tahad, t?toveerime selle idioodi-s?na sulle otsaette suurte tr?kit?htedega, et oleks kohe kaugele n?ha?”

Kaja turtsatab p?lglikult ja k?nnib pahaselt minema. Sihukesed… sihukesed… Ah! Ma ei aita enam kunagi nende v?ikest t?tart hoida, paras neile, lubab ta endamisi. See m?te parandab veidike naise tuju. L?ppude l?puks pole ju lesbid ainukesed, kes t?toveerida oskavad.

N?e, nagu tellimise peale! Naine m?rkab Maarjat, kes teeb metsa veerel oma igahommikusi joogaharjutusi, ja k?nnib otsejoones sinnapoole. Tavaliselt ei hakkaks Kaja k?ll teist treeningu ajal segama, aga praegu ei suuda ta kauem oodata.

Maarja seisab parajasti pea peal, silmad suletud.

“Ma tahan nahkhiirt,” teatab Kaja, pigistades huuled trotslikult kokku.

“Ma ei saa sinust aru,” vastab Maarja ?raoleval toonil, avades aegamisi silmad.

“Ole hea, palun t?toveeri mulle nahkhiir,” t?psustab Kaja oma soovi.

“Miks sa seda tahad?” uurib Maarja, ise j?tkuvalt pea peal seistes. Selles asendis sirutab ta jalalabad korraks taeva poole ja painutab siis maa suunas, sirutab ja painutab, sirutab ja…

Kaja rebib pilgu jalalabade h?pnotiseerivalt liikumiselt ja seletab: “Ma tahan t?toveeringut, sest…”

Naine j??b vastamisega kimpu. Kohe kuidagi ei tule tal ?le huulte jutt, mismoodi purjus Kiibits viibutas Kaja nina ees uhkeldavalt oma t?toveeritud k?sivarsi ja jauras, et “Kui sul pole t?toveeringuid, siis pole sa mingi ?ige rokkar!”

“… sest ?iged rokkarid teevad nii!” l?petab Kaja trotslikult. “Ja mina olen rokkar!”

Maarja ei ?tle t?kk aega midagi. Painutab ainult jalalabasid. Ikka ?les ja alla, aeglaselt ja rahulikult, r?tmiliselt ja korrap?raselt, justkui tantsiksid tema jalad m?nd taevast tantsu.

“Oled sa kunagi pea peal seisnud?” k?sib ta siis.

“Ei,” raputab Kaja pead.

“Kas sa tahaksid proovida?” k?sib Maarja. Ta langetab jalad sujuvalt maapinnale ja t?useb istukile, silmad naerused ja s?bralikud. “Mulle meeldib selles asendis m?tteid vaagida. Kui mingi plaan tundub hea nii pea ?lespidi kui ka alaspidi, siis v?ib selle teoks teha.”

Kaja noogutab n?usolevalt. Paar minutit hiljem, Maarja tugevad k?ed aitamas tasakaalu hoida, seisabki ta pea peal. Sellest harjumatust vaatenurgast – pea alaspidi nagu tukkuval nahkhiirel – tundub maailm hoopis teistsugune. Kummaline ja ilus ja natuke naljakas. ?ha veidramana hakkab Kajale tunduma soov ennast t?toveerida ainult sellep?rast, et ?ks purjus nolk talle ninna h?ppas. Kaja hakkab vaikselt endamisi naerma, kaotab tasakaalu ja vajub murule pikali.

“Kuidas tundub?” muigab Maarja. “Kas otsin t?toveerimisaparaadi v?lja?”

“Ei!” naerab Kaja murul veereldes, tundes end vabamana kui kunagi varem. “Ma sain just praegu aru, et kuna ma olen rokkar, siis j?relikult t?pselt nii, nagu ma k?itun, ongi ?ige rokkari k?itumine. ?ksk?ik, mida ma ka ei teeks!”

P?sti seisev Maarja naeratab madonnalikult malbelt. Kaja vaatepunktist vaadates asub p?ike taevas just Maarja pea taga, nii et naist ?mbritseb s?ravkuldne s??r.

“Mjau!” teeb Kaja ja n?itab p?ikesele keelt. “Ait?h sulle! Mjauuu!”

Maarja viskab ennast Kaja k?rvale murule ja liitub kassikontserdiga: “Mjauuuu!”