Nagu elupäästja või nii

?igupoolest oli Raisakotkal esmalt teistsugune h??dnimi. Ent milline? Seda ei m?leta enam keegi. Mehe endine nimi kaob ajaloo pr?gikasti samal hetkel, kui Raisakotkas kummardub maantee ??rde magama kustunud rokkari kohale ja pistab k?e talle taskusse. Tahtmatuteks tunnistajateks m?ned Armun?ljased, kes tinistavad festivaliplatsi l?histel m?en?lval p??sastiku varjus viimaseid ?iseid napse ja toidut?navalt kaasa haaratud allahinnatud s??ke.

Teksased. Pluus. Tagi. Raisakotkas otsib selili lebava mehe taskud l?bi niisuguse kiiruse ja metoodilisusega, mis annab tunnistust, et see pole tal kaugeltki esimene kord. Kui Raisakotkas hakkab magajat k?huli keerama, l??b rokkar silmad lahti ja rabab l?biotsijal k?est kinni. Kiire hoop p?he kustutab mehe uuesti ning Raisakotkas sobrab h?irimatult l?bi ka ohvri p?kste tagataskud. Saak: m?ned rahat?hed ja l?ssis suitsupakk.

M??da teed tuiavad l?hemale kolm hilist uitajat. Neid m?rgates teeskleb Raisakotkas, et ta raputab oimetuks l??dud meest ?last.

“Ei see enne hommikut ?rka!” naerab ?ks kolmest l?henevast mehest.

“T?stame ta tee pealt eemale, siis ei s?ida keegi talle otsa,” teeb Raisakotkas ettepaneku ja sasib meelem?rkuseta lamaja ?lgadest kinni. Teised mehed haaravad kehast ja jalgadest ning – ?ks, kaks, kolm, korraga! – t?stavad nad oimetu rokkari maanteest mitme meetri kaugusele.

Pilku t?stes m?rkab Raisakotkas m?en?lval lebasklevaid Armun?ljaseid. Ta viipab h?vastij?tuks kolmele m??dujale ja ronib s?prade k?rvale. Justkui polekski midagi erilist juhtunud.

“Sa oled ikka t?eline…” Lill tunneb, et tal napib s?nu, “…t?eline Raisakotkas! Nii lihtsalt ei tehta! Rokkar ei tee mitte kunagi teise rokkari taskuid t?hjaks!”

“Kuidas nii?” trotsib Raisakotkas, kelle tavaliselt emotsioonitul pokkerim?ngija-n?ol virvendab midagi h?irituselaadset. Igatahes peab napis?naline Raisakotkas pikima filosoofilise tiraadi, mida Armun?ljased on eales tema suust kuulnud. “Mida sina, plika, ka tead! Mina olen rokkar. Olin seda juba siis, kui sina polnud veel s?ndinudki. Ja ma teen omasuguste taskuid t?hjaks. J?relikult ei ole sul ?igus: rokkar t?hjendab k?ll teisi rokkareid. Pealegi…” Raisakotkas teeb v?ikese pausi, et s??data sigaret ?sja saagiks saadud l?ssis pakist, “ma toimetan tee peal magavad t??bid alati k?rvale. Ohutusse kohta. Nii et ma olen nagu elup??stja v?i nii. Ja Armun?ljaseid ma ei puutu. Mitte kunagi!”

Lill raputab pead. Midagi selle loogika juures tundub m?da, aga… Ah, ?ksk?ik! Lill tunneb, et ta on liiga purjus, et moraaliapostlit m?ngida.

“Anna ?ks suits!” k?sib t?druk hoopis.

Lill j?lgib m?nuga, kuidas teistelt suitsu norima harjunud Raisakotkas peab endaga sisemist v?itlust, kuni – p?rast pikka viivitust ja t?rksa k?ega – kougib taskust priske koni ja ulatab selle Lillele.

“Ma ei taha su konisid, anna terve suits!” protestib Lill.

“Neid on mul endalgi v?he!” uriseb Raisakotkas nagu koer oma konti kaitstes.

Lill pahvatab naerma. Raisakotkale iseloomulikku ihnust ei k?iguta miski, isegi mitte r??vimiselt tabamine! Rohkem sellest vahejuhtumist ei r??gita.

Pidu j?tkub, kuni viimane viinalonks k?rist alla valgub. Seej?rel kulgeb seltskond edasi telkla poole. Paigale j??vad vaid Lill ja Raisakotkas. Kuueteistaastase neiu viimane selge m?lestus on see, kuidas ta hoiab mehe varrukast kinni ja seletab midagi… midagi, mis tundub sel hetkel v?ga t?htis… midagi…

Varahommikul ?rkab sealsamas m?en?lval unne kustunud Lill selle peale, et Raisakotkas on tema peal… ja sees?! T?ie hooga nikkumas.