Keppi või keeksi?

“Mida sa, raisk, teed?” k?hiseb Lill joomaunest virgudes.

Raisakotkas peatub hetkeks ja kehitab ?lgu: “Aru ei saa v?i? Siis sa oled ikka p?ris t?is.”

“Idioot!” ?gab Lill, pohmellist liiga j?uetu, et meest enda pealt eemale t?ugata. “Ma m?tlen, miks sa mind nikud? Ise just ??sel ?tlesid, et sa Armun?ljaseid ei puutu.”

“Ma m?tlesin sellega, et ma ei tee Armun?ljaste taskuid t?hjaks,” t?hendab Raisakotkas. “Nikkuda ikka v?ib.”

Mees rammib hoogsalt edasi. Lill – j?tkuvalt pohmellin?rk ja v?imetu vastu hakkama – hakkab tundma, et selline ?ratuskell polegi k?ige hullem. Saab v?hemalt natuke sooja. Pealegi, millal see oligi, kui ta viimati korralikult keppi sai? Kas see juhtus…? Ai! Meenutamise pingutus paneb pea veel hullemini valust l?hkuma. Niisiis loobub Lill igasugustest ponnistustest ning laseb end l?dvaks. M?neminutilise pumpamise j?rel j?uab Raisakotkas orgasmini. Mees sikutab endal p?ksid ?les, t?mbab Lillele h?lsti peale ning p??rab minekule.

“Maga edasi, praegu vist sadama ei hakka,” t?hendab Raisakotkas s?bralikult viibates ja l?inud ta ongi.

P?rast sellist ?ratust on Lille uni l?plikult kadunud. Neiu ajab ennast istukile, ?ige aeglaselt, et valutavat pead mitte ?rritada. Ta otsib v?ikesest seljakotist veepudeli, niisutab lonksuga suud ja t?mbab m?rja k?ega v?rskenduseks ?le n?o. Keelega katsudes hambad justkui kleebivad ja suus on nii vastik maitse, nagu oleks jaaniussikesed suhu sittunud. Lill v?tab n?tsu ja m?lub aeglaselt. Suus hakkab levima v?rskendav piparm?ndimaitse. N??d tunneb ta ennast piisavalt tugevana, et otsida v?lja meigikott ja vaadata taskupeeglisse.

Mulle ei meeldi see, mida ma peeglist n?en. Hommikuti pean ennast lausa sundima, et peeglisse vaadata. Aga selline ma olen. Punnp?sed, mille kohal silmad tunduvad pisikesed nagu p?rsal. V?disev topeltl?ug. ??k!

Ja t?nane hommik – kas selline siis ongi rokkarielu? Elu, millest ma olen kogu aeg unistanud?

Vaheldumisi unistusega, et mul oleks oma poiss nagu s?brannadel ja klassi?dedel. Mitte et neil oleks kogu aeg peigmees olnud, aga vahel ikka. K?igil peale minu.

See on nii eba?iglane, et mul ei ole kunagi kallimat olnud! Sest mis on selles halba, kui inimene tahab keppi ja keeksi?

M?lemat?

?eldakse, et iga?he jaoks on kuskil keegi. Seega v?iks ju kusagil olla selline poiss, kellele ei meeldi ainult saledad t?drukud. Poiss, kellele v?iks sobida ka paksuke, kui sel plikal on juhtumisi kihvt iseloom. Aga kus see poiss on?

Miks on nii, et kui sulle juhtumisi maitseb keeks – ja k?psised ja kommid ja koogikesed ja v?ileivad, millel juustuviil on paksem kui leib –, siis kahanevad drastiliselt sinu v?imalused keppi saada?

Miks peab elus alati valima: kas tahad keppi v?i keeksi?

Kuigi minu eest on valik ?ra tehtud. Juba ammu. Nii kaua aega tagasi, et ma ei m?letagi teistsugust elu kui paksuna. Isegi lasteaiafotodel olen ma ?maram kui teised plikatirtsud. Ema k?ll ?tleb, et ma kujutan seda endale ainult ette. Et laps on laps. Aga ma ju n?en, et olen piltidel teistest pontsakam! Kas v?i kriipsuv?rra, aga ikkagi.

Hea k?ll, aitab halamisest! Selline ma olen. Olen eluaeg olnud.

Tegelikult – kus mu silmapliiats ongi? –, kui v??pan silmad s?nkmustaks, on pilt juba parem. Ja kui v?rvin ka suu mustaks, on tulemus veelgi efektsem.

?le?ldse, see rokkaristiil, mille olen v?lja arendanud koos Armun?ljastega ringi rokkides, on t?itsa hea. Keeleneet ja kulmur?ngas. Ergavaks lipupunaseks v?rvitud juuksed. Keha on k?ll nagu t?nn, aga seda varjab must lehviv h?lst s?gava dekolteega. V?imas rinnapartii on ka ainus, millega ma olen oma keha juures t?epoolest rahul. Rohked kaelaehted meelitavad loodetavasti k?igi pilgud just dekolteele.

Vaat nii! Pole ju paha tulemus? Eriti kui arvestada, et algmaterjali ?ieti polegi. Et mitte ?elda: seda on masendavalt suur kuhi.

Ah, kuhi ma olen ja selleks ka j??n. Paraku. Kehakaalu kahandamise katsetest olen ammugi loobunud. Vaeva kui palju, ja tulemus? Kaugel m?gede taga. Samas kui keeks on iga p?ev k?eulatuses.

Ja keppi – no seda v?ikest asja ikka vahel saab!

Huuhh! Liiga palju m?tteid ?he pohmellihommiku kohta! Lill p??ab end ettevaatlikult p?sti ajada ja tunneb m??da reisi alla valgumas Raisakotka spermat. Kurat k?ll! See raisk ei kasutanud isegi kondoomi!

Lill kobab seljakotis, ent seal ei leidu midagi p?hkimiseks sobivat.

“Hei, on sul taskur?tti anda?” h?ikab ta naisele, kes k?nnib allpool m??da maanteed.

Saledal kehal h?sti istuv kost??m, k?pskingad, kena pisike k?ekott… Ilmselgelt ei kuulu m??duja rokirahva hulka, k?llap on m?ni t??le ruttav kohalik.

Naine otsib k?ekotist v?lja paki pabertaskur?tikuid ja viskab hooga Lille poole. T?usva p?ikese ?ks esimesi kiiri helahtab kuldsel abielus?rmusel.

“J?ta endale!” h?ikab v??ras ja k?nnib oma teed.

Pisut eemal annab k?pskingadega naine kiusatusele j?rele ja vilksab ?le ?la tagasi vaadata. N?hes verinoort punap?ist rokit?drukut taskur?tikuga jalgevahet kuivatamas, lahvatavad m??duja p?sed punaseks ja ta kiirendab sammu.

?hetavap?siselt edasi rutates tunneb naine, et on kade. Ta kadestab-kadestab-kadestab seda rokit?drukut, tema vaba ja metsikut elu! Kontorisse j?udes paneb naine kohvimasina tiksuma, istub toolile sekret?rilaua taha ja j??b m?tlema, millal ta viimati abikaasaga seksis? Nad tahtsid ju lastki saada, aga… No millal ometi…?

Kui talle ei meenu isegi see, millal ta viimati armukesega seksis, siis tunneb naine – Kaja –, et tal on viimane aeg minna.

Ta l?litab kohvimasina v?lja, j?tab abielus?rmuse t??lauale ja l?heb.

Muusikafestivalile.