Vihm, vihm, vihm… ja iha

Vihmasajus jookseb vana mees. Ihualasti, kuivetut keha katmas vaid ohtrad t?toveeringud. Teda j?litab kuus turvameest. K?ige l?pus lippab kaameramees, kes toimuvat jooksu pealt filmib.

“Miks on vaja kuuekesi p??da ?hte vanameest? Kellele ta halba teeb?” imestab Kaja.

“Eks turvamehed taha ka sooja saada,” muigab Lill.

Hea ilm on Armun?ljased h?ljanud. See on juba mitmes muusika?ritus, kus neid j?litab vihm. Kolmep?evase rokkfestivali avap?ev oli veel p?ikeseline, ent n??d, teisel p?eval, sajab hommikust peale. Hallidesse pilvedesse m?hkunud taevas ei anna v?himatki lootust, et vihm v?iks l?ppeda. Vastupidi, hooti ?geneb see laussajuks, mille ajal on rahvast tuubil t?is k?ik varjualused toidu- ja joogitelkide juures.

Vihm, vihm, vihm… Kilekeepidesse m?hkunud kuulajad k?iguvad vaba?hulavade ees muusika taktis nagu kahvatud kummitused. Seda enam torkavad silma need, kel on indu ja jaksu m?llata vihmasajus. Kes seda suudab, on j?relikult eluj?uline mees v?i naine. T?en?oliselt jagub tal j?udu ja energiat ka seksimiseks!

V?iksema k?rvallava ees kaitsevad maapinda kummimatid, ent pealava ees on ainult muru. V?i t?psemalt: oli. Festivali p?ikeselisel avap?eval trampisid tuhanded jalad lavaesise rohumaa mullale. J?rgmise, vihmase p?eva jooksul haaravad lombid enda alla suurema osa pealava esisest. Enamik publikut p??ab p?sida kuivemal pinnal, ent salgake noori ja l?busaid hullab lava ees otse kesk suurt lompi. P?lvini p?delas vees, pritsmed ?le pea lendamas.

Mis saab riietest? Lombis tantsivad poisid koorivad s?rgid seljast, t?drukute r?ivad on lihtsalt porim?rjad. Paksuke Lill s?rab ?le kogu mudase n?o, tantsides ilusa palja ?lakehaga poisiga. See on tema t?hetund! Alati v?iks olla nii nagu praegu, et tantsivad peamiselt mehed ja m?ni ?ksik t?druk, m?tleb Lill, liibudes andunult poisi vastu. Laval esineva v?hetuntud b?ndi laulja, noor ja hull, h?ppab koos mikrofoniga otse publiku sekka. Teda tervitavad vaimustush??ded. Solist laulab mitu lugu, olles loodusj?udude meelevallas samamoodi nagu rahvas. Alles siis taandub ta kaitsva lavakatuse alla, l?bim?rjad riided ihule kleepumas.

Mudase maapinna saarekesed lompide vahel aina kahanevad. Teise festivalip?eva ?htuks on looduslik madalam koht pealava ees muutunud suureks lombiks, mille ?mber laiutab sitke kleepjas muda. N??d seisavad poris juba k?ik kuulajad. Muud v?imalust lihtsalt ei ole!

Asfalttee, mis jooksis kahe kontserdilava vahel, on kadunud. Selle asemel loksub sogase kollase veega j?gi, oma kolm meetrit lai. Sellest jaksaks ?le h?pata vaid sportlane. M?nda kohta on pandud laudadest k?igurajad, aga enamik inimesi kalpsab l?bi vee.

Vihm… B?ndimagnet m?rkab, kuidas kollases j?es kahlab suurt kasvu mees. Rahulikult, justkui omas maailmas… V?lutud pilguga saadab t?druk mehe k?ndi. Jah, see mees saab t?na keppi – kui see vaid B?ndimagnetist s?ltub.

Vihmast hoolimata jagub festivalile siiski publikut. Need m??jad, kelle kaup annab sooja, v?ivad r??mustada. Maksuj?ulisemad muusikaf?nnid kallavad endale j?rjest sisse viina ja teisi kangeid napse. Kohvim??ja vahetab papptopsid v?iksemate vastu, kuid j?tab hinna samaks. Lennult haaratakse lettidelt kummikuid ja vihmakeepe.

Elo ja Eha ei tee katsetki pakkuda hennamaalinguid. Vihm uhuks pasta maha veel enne, kui kujundid j?uaksid kinnistuda. ?hupallim??ja annab alla teise p?eva ?htul ning pakib kauba kokku. Juustu ja maasikatega kaubitsev talupere lahkub kolmanda p?eva l?una paiku.

?a?l?kim??ja peab siiski vastu: mees soojendab k?si metallist k?psetusvanni kohal ning vaatab ?le ??ratu lombi, kuidas rahvas m??da k?nnib. Ka suhkruvatti m??tav t?druk p?sib kindlalt paigal, olgugi et ?ri ei edene.

Kolmanda p?eva ?htupoole muutub laussadu ?rnaks uduvihmaks, mida vettinud inimesed enam t?helegi ei pane. Kogu festivaliala rohumaa lirtsub jalge all.

V?litualettide ?mbrus, s??gi- ja joogitelkide l?hikond ning festivali sissep??suala on ??ratu porip?ld, millest sumpavad rahulikult l?bi ainult kummikukandjad. ?lej??nud teevad ringe m??da porip?ldude ??ri, tallates neid madalamaks, laiendades nii m?lkaid veelgi.

K?sivarremusklid pingul, l?kkab keskealine turske naine m??da lirtsuvat rohumaad ratastoolis invaliidi. Aegamisi ja visalt, k?rvuti nagu paarisrakendis, tr?givad mees ja naine lapsevankrit ja jalutusk?ru.

Vihm… Pealava esine on ?ks suur mudav?li, kus seisab v?ltimatu olukorraga leppinud publik. Kel kingad jalast v?etud, kel jalas kummist pl?tud.

Lava ees h?ppav ja t?uklev inimmass, peamiselt noored mehed, on kaetud mustade pritsmetega. M?ne porik?ki ainus heledam koht on silmavalged. Keda see segab?

Lombis kargajate jalge alt pritsib musta ollust l?heduses seisvatele inimestele. Geenius sirutab p?idla v?lja ja p?hib ?rnalt ?ra pritsmed Maarja p?sesarnalt. Maarja vaatab mehe poole, silmist hoovamas soe ja ?rn t?nutunne… ja midagi veel. N??d, kui nad on olnud paar ligi kaks kuud, on Geenius ?ppinud lugema naise soove silmist. Seekordne s?natu soov muudab p?ksid Geeniuse jalgevahes kitsaks.

Vihm… Kaja on varjunud hevikaraoke telgi katuse alla. Telgi k?rval lageda taeva all seisab atraktsioon: motoriseeritud h?rg, mida ?mbritsev t?ispuhutav pehmendus on muutunud madalaks basseiniks. Ometi leidub ikka ja j?lle soovijaid, kes lunastavad pileti ja p??avad p?sida perutava h?rja seljas.

Kaja judistab ennast, vaadates tundmatut nolki, kes paneb end proovile. Praeguse ilmaga ei teeks naine niisuguseid trikke isegi siis, kui talle peale makstaks! T?nan, ei! Poiss kukub, paisates vett kahte lehte, plaksab siis k?ega vastu m?rgi p?kse ning longib minema.

Ent h?rg ei j?? kauaks ?ksi. Peagi vibutab motoriseeritud elukas seljast j?rjekordse s?itja, kes on hoobilt kaltsm?rg. Kukkuja ajab ennast p?sti, valgehambaline naeratus n?gu valgustamas, ning ronib taas h?rja selga. See on ju K?vamees!

Kasvava imetlusega vaatab Kaja duelli, ei, ?ieti kolmev?itlust: h?rg ja vihm p??avad ?hisel j?ul mehest jagu saada, aga see ei ?nnestu. ?ha uuesti ja uuesti t?useb naerev K?vamees veest ning haarab h?rjal sarvist.

Viimaks on K?vamehe taskud nii t?hjad, et ta keerab need piletiraha otsides tagurpidi. Null. Ent see ei h?iri meest. S?rav ?nnenaeratus n?ol, riided kleepumas j?ulisele lihaselisele kehale, korjab K?vamees ?les tanksaapad, mis oli enne basseini astumist jalast v?tnud. T?itsa hull, tal pole ilmselt kehal ?htegi kuiva kohta, aga ta ei hooli sellest, m?tleb naine, tundes endas iha kasvamas.

Kaja t?mbab kilekeebi kapuutsi p?he ja astub karaoketelgi kaitsva katuse alt v?lja, mehe poole. Seks annab sooja, teab naine.

Kui Kaja ja K?vamees k?sik?es telklaagri poole k?nnivad, m??duvad nad palja ?lakehaga noormeestest, kes viskavad porisel maal kukerpalli. Vilksamisi m?rkab Kaja, kuidas kukerpallitajaid piidlevate noorte t?drukute pilgus l?igatab iha.

Vihm…